Bakterid: erinevus redaktsioonide vahel

| riik = '''Bakterid'''

}}

 

Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 [[mikromeeter]]i suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril ''[[Thiomargarita namibiensis]]'' on raku läbimõõt kuni 750 µm. Rakusisesel parasiitsel bakteril ''[[Mycoplasma genitalium]]''<nowiki>'</nowiki>il on see aga 0,2–0,3 µm. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes<ref name="Ej3cE" />. Neid võib leida ka sügavalt Maa koorest, loomade seedekulglatest, taimedest, mehitatud kosmosesõidukitest <ref name="RICpW" /> ja veel paljudest teistest kohtadest.

Kuigi algselt hõlmas termin "bakterid" kõiki prokarüoote, muutis 1990. aastatel tehtud avastus bakterite teaduslikku klassifikatsiooni, ning prokarüootid, kes on arenenud välja iidsetest ühistest eellastest, jagati [[1975]]–[[1978]] kahte väga erinevasse organismide rühma, mida kutsutakse arhede domeeniks ja bakterite domeeniks. Algul peeti neid vaheastmeks [[rakutuum]]ata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu [[fülogeneetiline süstemaatika|fülogeneetilise süstemaatika]] seisukohalt lahutati bakterid arhedest.<ref name="autogenerated2" />

 

 

== Bakterite evolutsioon ==