Jüri Toomepuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toomepuu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
8. rida:
Meremehena [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] jõudes lahkus Jüri Toomepuu laevalt, et jääda USA-sse.
 
== Biograafia ==
Ta isa Juhan Toomepuu (1902–1990) võitles 16-aastase vabatahtlikuna Vabadussõjas, lõpetas Tallinna Merekooli ja töötas laeva mehaanikuna, enne Nõukogude okupatsiooni [[Pikker (vahilaev)|piirivalve vahilaeva m/l Pikker]] vanemmehaanikuna. Hiljem töötas New Yorgi Rockefeller Centeri õhukonditsioneeri insenerina.Ta kirjutas biograafilise raamatu "Vara-valgest õhtu ehani" (Boreas Publishing House, London, avaldatud Eestis 1995). Ta ema Tiiu Toomepuu, neiuna Laats (1903–1980), lõpetas Valga tütarlaste õpetajate seminari ning töötas lasteaedade juhatajana, hiljem New Yorgis moedisainerina.
 
20. rida ⟶ 21. rida:
Üliõpilaspõlves oli ta New Yorgi Eesti Haridusseltsi noorteosakonna, Eesti Üliõpilaskonna USA-s ja Ülemaailmse Eesti Üliõpilaskonna esimees ning ajakirja Alma Mater väljaandja ja toimetaja. Valiti ka USA Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmeks ja oli Eesti Arhiivi asutajaid USA-s.
 
=== Ameerika Ühendriikide sõjaväes ===
Kuna mitteimmigrandina ei saanud ta USA-s lepinguliselt sõjaväkke astuda, lasi ta end 20-aastaselt vabatahtlikult sundteenistusse määrata, et sõdida [[1952]]–[[1953]] [[Korea sõda|Koreas]] lahingujalaväelasenajalaväelasena. Ülendati rindel viie kuu jooksul reamehest vanemallohvitseriks, sooritas ajakirjanduse andmeil 150 luurekäiku, umbes 20 neist kolmemehelise luuresalga juhina vaenlase tagalasse.[http://picasaweb.google.com/Toomepuu/JuriToomepuu#5486720124530404418] Pärast kaheaastast tegevteenistust astus reservi. Kongressi eriseaduse alusel võimaldati tal lahinguteenete eest saada USA kodakondsus ja ülendus [[ohvitser]]iks.
 
Astus uuesti tegevteenistusse vanemleitnandina [[1957]]–[[1960]], et õppida sõjaväelenduriks, ja majorina [[1966]]–[[1968]], et sõdida [[kommunism]]i vastu [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]], Esimese Õhuratsaväe Diviisi koosseisus. Kangelaslikkuse eest lahingutes [[Mekongi delta]]s autasustati teda [[USA Erakordsete Teenete RistigaRist]]iga (''Distinguished Service Cross'')<ref>[http://militarytimes.com/citations-medals-awards/recipient.php?recipientid=4936 Juri Toomepuu Awards and Citations]</ref>, samuti ordeniga ''Silver Star''. Ta pälvis ka 15 korda Lennu Medali (''Flying Medal'') ja Vietnami Palmilehega Galantsuse Risti. Talle on antud kaks (kahes sõjas) lahingujalaväelase tunnusmärki (''Combat Infantryman’s Badge'')*[http://en.wikipedia.org/wiki/Combat_Infantryman_Badge]. Ta omandas ka tuumarelvade kasutamise ohvitseri, langevarjuri, erivägede, nn roheliste barettide (''Special Forces''*[http://en.wikipedia.org/wiki/Special_forces]) lahingu- ja staabiohvitseri, ''Ranger''i *[http://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_Rangers] ja lennukite ning helikopterite vanemlenduri kvalifikatsiooni. Enne langevarjuhüppe tagajärjel vigastada saamist sai ta kolonelleitnandiks.
Kuna mitteimmigrandina ei saanud ta USA-s lepinguliselt sõjaväkke astuda, lasi ta end 20-aastaselt vabatahtlikult sundteenistusse määrata, et sõdida [[1952]]–[[1953]] [[Korea sõda|Koreas]] lahingujalaväelasena. Ülendati rindel viie kuu jooksul reamehest vanemallohvitseriks, sooritas ajakirjanduse andmeil 150 luurekäiku, umbes 20 neist kolmemehelise luuresalga juhina vaenlase tagalasse.[http://picasaweb.google.com/Toomepuu/JuriToomepuu#5486720124530404418] Pärast kaheaastast tegevteenistust astus reservi. Kongressi eriseaduse alusel võimaldati tal lahinguteenete eest saada USA kodakondsus ja ülendus [[ohvitser]]iks.
 
Astus uuesti tegevteenistusse vanemleitnandina [[1957]]–[[1960]], et õppida sõjaväelenduriks, ja majorina [[1966]]–[[1968]], et sõdida [[kommunism]]i vastu [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]], Esimese Õhuratsaväe Diviisi koosseisus. Kangelaslikkuse eest lahingutes [[Mekongi delta]]s autasustati teda USA Erakordsete Teenete Ristiga (''Distinguished Service Cross'')<ref>[http://militarytimes.com/citations-medals-awards/recipient.php?recipientid=4936 Juri Toomepuu Awards and Citations]</ref>, samuti ordeniga ''Silver Star''. Ta pälvis ka 15 korda Lennu Medali (''Flying Medal'') ja Vietnami Palmilehega Galantsuse Risti. Talle on antud kaks (kahes sõjas) lahingujalaväelase tunnusmärki (''Combat Infantryman’s Badge'')*[http://en.wikipedia.org/wiki/Combat_Infantryman_Badge]. Ta omandas ka tuumarelvade kasutamise ohvitseri, langevarjuri, erivägede, nn roheliste barettide (''Special Forces''*[http://en.wikipedia.org/wiki/Special_forces]) lahingu- ja staabiohvitseri, ''Ranger''i *[http://en.wikipedia.org/wiki/United_States_Army_Rangers] ja lennukite ning helikopterite vanemlenduri kvalifikatsiooni. Enne langevarjuhüppe tagajärjel vigastada saamist sai ta kolonelleitnandiks.
 
Ta on töötanud ka [[New York|New Yorgis]] ja [[Itaalia]] ja [[Iraan]]i vahelistel lendudel kopteripiloodina ja lennuinstruktorina. Pärast [[Lõuna-California ülikool]]i lõpetamist magistrikraadiga töötas ta USA sõjaväe- ja mereväeoperatsioonide süsteemianalüütikuna ning pikemat aega USA armee värbamiskomando uurimistööde ülemana. Selle teenistuse ajal avaldas ja juhendas ta paljusid teaduslikke uurimistöid ja artikleid riigikaitse ja kaitseväe teemadel.
35. rida:
== Ühiskondlik tegevus ==
=== Tegevus paguluses ===
 
Enne Eesti Vabariigi ''de facto'' taastamist teenis ta Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse sõjaministrina. Samal ajal aitas taastada Eesti Vabariigi [[Kaitseliit]]u. Tollal asutas ta ka Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Toetusfondi ja oli selle esimees. [[1990]]. aastal valiti ta [[Eesti Kongress]]i saadikuks, misjärel ta naasis Eestisse.