Jüri Toomepuu

Eesti poliitik

Jüri Toomepuu (sündinud 27. juunil 1930 Taari talu saunas Väikese Emajõe kaldal Tõlliste vallas Valgamaal) on Eesti poliitik ja Ameerika Ühendriikide ajakirjanik.

Jüri Toomepuu (1974)

Ta on tegutsenud ka meremehe, sõjaväelase, lenduri ja lennuinstruktori, süsteemianalüütiku, uurimistööde organisatsiooni juhataja, kinnisvarafirma direktori, Vabariigi Valitsuse eksiilis sõjaministri, Eesti Kongressi saadiku, VII Riigikogu liikme, ajakirjaniku ja kirjanikuna.

Jüri Toomepuu on olnud New Yorgi Eesti Haridusseltsi noorteosakonna, Eesti Üliõpilaskonna USA-s ja Ülemaailmse Eesti Üliõpilaskonna esimees ning ajakirja Alma Mater väljaandja ja toimetaja. Ta on üks Eesti Arhiivi asutajaid USA-s. Ta on valitud ka USA Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmeks.

Elukäik

muuda

Ta isa Juhan Toomepuu (1902–1990) võitles 16-aastase vabatahtlikuna Vabadussõjas, lõpetas Tallinna Merekooli ja töötas laeva mehaanikuna, enne Nõukogude okupatsiooni piirivalve vahilaeva m/l Pikker vanemmehaanikuna. Hiljem töötas New Yorgi Rockefeller Centeri õhukonditsioneeri insenerina. Ta kirjutas biograafilise raamatu "Vara-valgest õhtu ehani" (Boreas Publishing House, London, avaldatud Eestis 1995). Ta ema Tiiu Toomepuu, neiuna Laats (1903–1980), lõpetas Valga tütarlaste õpetajate seminari ning töötas lasteaedade juhatajana, hiljem New Yorgis moedisainerina.

Jüri Toomepuu õppis aastatel 19371943 Viljandi, Nõmme-Hiiu ja Tallinna koolides. Aastal 1943 põgenes perekond Rootsi, kus ta jätkas kooliteed Göteborgis. Hiljem USA-s õppis New Yorgi ülikooli linnakolledžis (sotsiaalteaduste bakalaureus) ja Alaska ülikoolis, lõpetanud Lõuna-California ülikooli süsteemide haldamise magistrikraadiga.

Kuna mitteimmigrandina ei saanud ta USA-s lepinguliselt sõjaväkke astuda, lasi ta end 20-aastaselt vabatahtlikult sundteenistusse määrata, et sõdida 19521953 Koreas jalaväelasena. Ülendati rindel viie kuu jooksul reamehest vanemallohvitseriks, sooritas ajakirjanduse andmeil 150 luurekäiku, umbes 20 neist kolmemehelise luuresalga juhina vaenlase tagalasse.[1] Pärast kaheaastast tegevteenistust astus reservi. Kongressi eriseaduse alusel võimaldati tal lahinguteenete eest saada USA kodakondsus ja ülendus ohvitseriks.

Astus uuesti tegevteenistusse vanemleitnandina 19571960, et õppida sõjaväelenduriks, ja majorina 19661968, et sõdida kommunismi vastu Vietnami sõjas, Esimese Õhuratsaväe Diviisi koosseisus. Kangelaslikkuse eest lahingutes Mekongi deltas autasustati teda USA Erakordsete Teenete Ristiga (Distinguished Service Cross), samuti ordeniga Silver Star. Ta pälvis ka 15 korda Lennu Medali (Flying Medal) ja Vietnami Palmilehega Galantsuse Risti. Talle on antud kaks (kahes sõjas) lahingujalaväelase tunnusmärki (Combat Infantryman’s Badge). Ta omandas ka tuumarelvade kasutamise ohvitseri, langevarjuri, erivägede, nn roheliste barettide (Special Forces*[2]) lahingu- ja staabiohvitseri (Rangeri) [3] ja lennukite ning helikopterite vanemlenduri kvalifikatsiooni. Enne langevarjuhüppe tagajärjel vigastada saamist sai ta kolonelleitnandiks.

Ta on töötanud ka New Yorgis ja Itaalia ning Iraani vahelistel lendudel kopteripiloodi ja lennuinstruktorina. Pärast Lõuna-California ülikooli lõpetamist magistrikraadiga töötas ta USA sõjaväe- ja mereväeoperatsioonide süsteemianalüütikuna ning pikemat aega USA armee värbamiskomando uurimistööde ülemana. Selle teenistuse ajal avaldas ja juhendas ta paljusid teaduslikke uurimistöid ja artikleid riigikaitse ja kaitseväe teemadel.

Aastatel 2009–2011 elades Chicago lähistel, õpetas ta Chicago Eesti Maja täienduskoolis Eesti ajalugu.

Praegu elab Florida osariigis Tampa lähistel ja tegutseb kirjaniku ja ajakirjanikuna.

Ühiskondlik tegevus

muuda

Enne Eesti Vabariigi de facto taastamist teenis ta Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse sõjaministrina. Samal ajal aitas taastada Eesti Vabariigi Kaitseliitu. Tollal asutas ta ka Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Toetusfondi ja oli selle esimees. 1990. aastal valiti ta Eesti Kongressi saadikuks, misjärel ta naasis Eestisse.

Jüri Toomepuu organiseeris 1992. aastal esimese sõjajärgse Riigikogu valimistel Eesti Kodanike Liidu (parlamendifraktsioon Eesti Kodanik). Riigikogu valimistel kogus Toomepuu 4,6 isikumandaadi jao hääli. Parteidesse ei ole Toomepuu kuulunud.

Jüri Toomepuu on avaldanud ajakirjanduses tosinaid artikleid poliitilistel ja riigikaitse- ning julgeolekuga seotud teemadel. Avaldanud ajakirjanduses ka luuletusi.

Isiklikku

muuda

Jüri Toomepuu on endise Kesk-Florida Eesti Seltsi esimehe USA Armee erukoloneli vandeadvokaat Tõnu Toomepuu vanem vend ja Aldo Toomepuu isa.

 
Aldo Toomepuu

Aldo Toomepuu teenis Iraagis USA esimese mobiilse jalaväediviisi koosseisus aastal 2008 ja 2010–2011. Aastatel 2013–2014 teenis ta Afganistanis USA 10. mäediviisi koosseisus. Ta määrati USA Armee Väljaõppe Peakorteri, 4. väljaõppebrigaadi koosseisu ja viidi jalaväest üle simulatsioonioperatsioonide ohvitseriks.

Aldo Toomepuud on tunnustatud kahe USA Pronkstähe (Bronze Star) medaliga, USA Armee Kiituse medaliga (Commendation Medal), kahe USA Armee Saavutuste (Achievement) medaliga ja kümne teenistusmedaliga. Talle on antud langevarjuri, õhudessantlase ja ekspertjalaväelase tunnusmärgid (airborne, air assault and expert infantryman badges).

Nüüdseks on Aldo Toomepuu armeeteenistusest loobunud.[1] Ta jätkas õpinguid Lõuna-Florida Ülikooli küberkaitse magistrandina, sai magistrikraadi ja töötab küberkaitseeksperdina.

Viited

muuda

Muud allikad

muuda

Kirjandus

muuda
  • Russell, Oland D. "Estonian at Front Gets Revenge Against Reds", New York World Telegram, 3. oktoober 1952
  • Eestlasest Korea-veteran katkestas venelase kõne LRO-s. Teataja, 6. detsember 1953, nr. 16, lk. 1.
  • Fried, Joseph "Braves Red Fire, Saves Wounded Pilot in Mud", Daily News, 14. september 1967, lk 6C
  • Kirsberg, Georg "Jüri Toomepuu, Poiss Emajõe kaldalt", Kirjastus Farmosante, 2019, 463 lk ISBN 978-9949-88-871-9

Teoseid

muuda

Raamatud

muuda

Artikleid ja intervjuusid

muuda

http://vorumaateataja.ee/index.php/ee/arhiiv/63-viimased-uudised/2373-jueri-toomepuu-nii-pohjalikult-kui-mart-laar-ei-ole-rahvast-petnud-uekski-jaergnev-valitsus, Võrumaa Teataja, 28. jaanuar 2011

3. aprill, 2023

Välislingid

muuda