Erinevus lehekülje "Russalka" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 20 406 baiti ,  1 aasta eest
informatsiooni
P
(informatsiooni)
Märgised: Visuaalmuudatus Asendamine blanking
Russalka on lahe laev mis uppus
{{See artikkel|räägib laevast; mälestussamba kohta vaata artiklit [[Russalka (monument)]]; vene folkloori tegelase kohta vaata [[Russalka (folkloor)]]}}
 
{{laeva infokasti algus
| pilt = Rusalka1865-1893Kronstadt.jpg
| pildiallkiri = Russalka Kroonlinna reidil
}}
{{laeva teenistuskäik
| peida päis =
| riik = [[Venemaa Keisririik]]
| lipp = Naval Ensign of Russia.svg
| nimi = Russalka
 
| nimetatud =
| tellitud = 1865
| ehitaja =
| kiil maha pandud = 1866
| vette lastud = 1867
| üle antud = 1869
| kasutusele võetud =
| kasutusest eemaldatud =
| teenistuses alates =
| teenistuse lõpp =
| autasud =
| saatus = uppus 1893
| staatus =
| märkused =
}}
{{laeva üldandmed
| peida päis =
| päise selgitus =
| klass = [[Tšarodeika-klassi monitor]]
| tüüp =
| tonnaaž =
| veeväljasurve = 2 134 t
| mahutavus =
| pikkus = 62,3 m
| laius = 12,8 m
| vabaparda kõrgus = 0,78 m
| süvis = 3,3 m
| sukeldumissügavus =
| trümmi sügavus =
| tekkide arv =
| aparellid =
| jääklass =
| kere = teras
| tekiehitus =
| sõsarlaevad = kokku 2
| kütuse tankid =
| õli tankid =
| mootorid =
| peamasinad = 2 aurumasinat - 705 hj
| abimasinad =
| käiturid = 2 sõukruvi
| taglase tüüp =
| mastide arv = 3
| kiirus = 9 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]]
| sõidukaugus =
| sõidupiirkond = rannikumeri
| päästevarustus =
| kandevõime =
| autokohti =
| reisijakohti =
| kajuteid =
| kajutikohti =
| autonoomsus =
| sõdureid =
| meeskond = 178 meest
| navigatsioonivahendid =
| relvastus = 2 x 2 - 229 mm kahurit (algul 2 x 1 - 381 mm ja 2 x 1 - 229 mm kahurit); <br />4 x 87 mm kahurit; <br /> 3 x 37 mm kahurit
| soomustus = kuni 114 mm
| lennuvahendeid =
| moto =
| hüüdnimi =
| märkused =
| vapp =
}}
 
'''Russalka''' ([[vene keel]]es ''Русалка'' '[[näkineid]]') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] mereväe [[Tšarodeika-klass]]i kahetorniline [[monitor]]-[[soomuslaev]], hiljem ümberklassifitseerituna rannakaitse soomuslaev.
 
Russalka uppus [[19. september|19. septembril]] ([[vkj]] 7. septembril) [[1893]] teel [[Tallinn]]ast [[Helsingi]]sse. Hukkus kogu meeskond: lisaks komandörile 11 ohvitseri ja 166 meremeest, nende hulgas kuus meest [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaalt]]. Russalka hukkumise mälestuseks on [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kaldale [[Kadriorg|Kadrioru]] servale püstitatud [[Russalka (monument)|mälestussammas]].
 
== Ajalugu ==
=== Ehitamine ===
[[Pilt:Rusalka-in-helsinki.jpg|pisi|Russalka Helsingis dokis pärast veeskamist]]
[[Pilt:Rusalka1865-1893b.jpg|pisi|Russalka sadamas]]
[[Pilt:Rusalka1865-1893a.jpg|pisi|Russalka meeskonnaliikmeid peatekil ahtris]]
Laeva projekteeris briti laevaehitaja Charles Mitchell. Russalka ehitamist alustati ametlikult 10. juunil [[1866]] [[Peterburi]]s Admiraltiteedi tehases, kuid formaalne kiilu mahapanek toimus alles järgmisel aastal. Ehitamine kippus venima seoses materjalitarnete aeglusega ja ka algse planeeritud ehitusjuhi Kudrjavtsevi surmaga 1865. aastal.
 
Laev lasti vette [[31. august]]il [[1867]] ja arvati laevastiku koosseisu 1868. Tööd ja parendused lõpetati siiski alles 1869. Ehituse maksumus oli 762 000 rubla.
 
=== Teenistus ===
1868. aastal arvati Russalka Balti laevastiku Soomuslaevade eskaadri koosseisu.
 
[[1869]]. aasta juunis riivas laev [[skäär]]ides liikudes järsu pöörde ajal parema pardaga kivi. Keresse tekkis auk ja vesi tungis laeva. Et kallas oli lähedal, jõudis laev õnneks madalikule kinni sõita ja pääses seeläbi uppumisest. Sel ajal teenis laeval ka hilisem tuntud vene [[merendus]]tegelane ja [[viitseadmiral]] [[Stepan Makarov]], kes avaldaski järgmisel aastal Russalka näitel uurimuse laeva ujuvusest ja selle parandamise võimalustest. Pärast remonti ja tänu mitmetele uutele ohutusabinõudele (pumbad, veemõõtjad jne), käis Russalkaga kaasas kuuldus, et laev on uppumatu.
 
Märtsis 1870 arvati Russalka Balti laevastiku Suurtükiväe Õppesalka.
 
1871. aastal vahetati ahtritorni 381 mm suurtükid välja Obuhhovi 229 mm vastu. 1878.–1879. aastal vahetati laeval välja kõik peakaliibri 229 mm suurtükid pikemate ja võimsamate vastu. Lisaks vahetati välja katlad.
 
[[6. juuli]]l [[1889]] teatas [[Postimees]] mõni päev varem juhtunud õnnetusest, kui sõjalaev "Admiral Spiridov" põrkas Tallinna sadamast väljudes kokku laevaga "Russalka". Hoolimata "Admiral Spiridovi" paksust terasseinast, löödi talle kaheksa jalga vee all suur auk sisse. Õnneks oli abilaev "Dvina" aga kohe kohal ja hoidis pumpade abil vigastatud laeva vee peal. Pärast seda, kui auk laeva keres oli hädapäraselt kinni topitud, viidi laev [[Kroonlinn]]a täielikku parandusse.<ref name="Rlk1y" />
 
13. veebruaril 1891. a klassifitseeriti Russalka rannakaitse soomuslaevaks.
 
=== Hukkumine ===
[[19. september|19. septembril]] (vkj 7. septembril) [[1893]] asus laevastiku suurtükiväe õppesalk [[Tallinn]]as ja selle ülemaks oli [[kontradmiral]] Buratšek. Soomuslaevale Russalka ja suurtükipaadile Tutša (ehitatud 1880, veeväljasurve 383 t, pikkus 36,4 m, kiirus 7 sõlme) anti korraldus sõita [[Helsingi]]sse ja sealt edasi mööda skääre Björkösse ([[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorskisse]]).
 
Väljasõit pidi toimuma 7.30 hommikul. Tegelikult sõideti välja kell 8.30, sest Russalka komandör [[2. järgu kapten]] Viktor Kristjanovitš Jeniš (1852–1893) hilines. Hiljem selgus kohtus, et komandör kannatas sagedaste peavalude all, nii ka tol hommikul. Lõunatuule tugevus varahommikul oli sadamas 3 palli, umbes 17 meremiili kaugusel [[Revalstein]]i [[tulelaev|tulelaeval]] [[Tallinna madal]]al aga 9 palli.
 
Laevad pidid sõitma koos, nii et nende vahemaa oleks poolekilomeetrine ja et kuuleks teise sarvesignaali. Komandörid leppisid aga kokku, et Tutša asub teele varem. Kümme minutit hiljem järgnes Russalka. Kuna viimane oli kiirem, pidi ta Tutša peagi kinni püüdma. Tutša tõstis purjed, mis lisas kiirust. Russalka aga pidi suure lainetuse tõttu luugid sulgema, mis vähendas õhu juurdevoolu küttekolletesse. Laeva kiirus langes, tagantlaine tõttu oli alusel raske õigel kursil püsida. Tutša komandör, 2. järgu kapten Nikolai Mihhailovitš Luškov oleks pidanud Russalkat järele ootama, kuid seoses halva ilmaga pidas ta ohtlikuks kiirust vähendada. Enne kella 12 halvenes ilm veelgi. Hakkas sadama peent vihma, mis nähtavuse nullini kahandas. Tutšal oli tegemist, et ise pinnal püsida. Kell 3 päeval jõudis ta Helsingisse.
 
Russalka Helsingisse ei jõudnud. Russalka mahajäämisest Tutša komandör konkreetselt oma õppesalga ülemat ei soovinud informeerida, kuid üritas 8. septembril saada infot, kas ta võib edasi sõita üksinda. Salga ülemaga aga sidet luua ei õnnestunud enne 10. septembrit.
 
===Esimesed leiud ja otsingud===
Esimene vihje kadunud Russalka kohta tuli [[Suomenlinna]] (Sveaborg) sadamasse 9. septembri hilisõhtul [[Helsingi]] politseiülemalt, kes teatas paadi ja vene madruse surnukeha leidmisest sama päeva pärastlõunal Kremari saarestikus.<ref name="h0kei" /> Päev hiljem leiti [[Santahamina]] (Santahamn) saarelt Russalkale kuulunud esemeid, sealhulgas kaks Russalka märgistusega purustatud paati ja korkmadratseid. Otsekohe kanti kõigest ette mereväe peastaapi.
 
Mereministeerium teatas Russalka kadumisest 10. septembril. Mereministeeriumi korraldatud otsingud, millest võttis osa 15 laeva ja mis kestsid kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] 1893, jäid tulemusteta. Soomuslaeva hukkumispaika ei leitud. Aastal 1893 ei õnnestunudki soomuslaeva hukkumispaika välja selgitada. Tõendeid, peale Soome randa uhutud esemete, pealisehitise tükkide ja paadi koos madrus Ivan Prunski surnukehaga, ei leitud.
 
== Huku järelkaja ja põhjused ==
=== Hukkunud isikkoosseis ===
Hukkus 178 meremeest<ref name="eSl1f" />, nende hulgas 6 meest [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaalt]]:
*ohvitser Gerhard Maier;
*madrus Juhan Anton [[Sauga]]st (sünd. 1869);
*puusepp Mihkel Salong<ref name="wkCLb" /><ref name="NxATb" /> [[Kuressaare kreis|Saaremaalt]] [[Kärla]]st (sünd. 1870);
*kokk Jüri Malm [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnast]] [[Kehra]]st (sünd. 1869);
*masinist Ernst Wolf (sünd. 1871)
*masinist Peter Raus (sünd. 1865) [[Riia kreis]]ist<ref name="fAUwi" />.
 
===Uurimisest ja põhjustest===
Kuna laevalt polnud ühtegi pääsenut ega polnud teada ka uppumiskohta, osutus uurimine keerukaks. Õnnetuse põhjuseks peeti siiski ilmaga mittearvestamist, sest laev polnud ette nähtud sõiduks avamerel ja tormiga. Kindlasti soodustas õnnetust parda väike kõrgus veepinnast.
 
Uurimise käigus selgus muuhulgas, et komandör kannatas sagedaste peavalude all. Nii ka tol hommikul ja see põhjustas hilinemise väljumisel. Russalka pidi merel suure lainetuse korral luugid sulgema. See vähendas õhu juurdevoolu küttekolletesse, mistõttu laeva kiirus langes ja tugeva tagantlaine tõttu oli alusel raske kursil püsida.
Uurimisel jõuti järeldusele, et keset [[Soome laht|Soome lahte]] otsustas soomuslaeva komandör nähtavasti naasta Tallinna, kuid tagasipööret tehes läks laev ümber ning uppus. Oletati, et Russalka uppumise põhjustas vee pääsemine luukide kaudu laeva sisemusse – see võis juhtuda ka ajal, kui kas masin, rool või roolitross läks rikki. Avastati veel, et väljudes oli Russalka maha unustanud tormi puhuks luukidele ja ustele mõeldud spetsiaalsed puidust katted. Plahvatus välistati, kuna leitud esemed olid pärit vaid ülemiselt tekilt.
 
28.–30. jaanuaril [[1894]] toimunud istungil otsustas kohus: ''Avaldada [[kontradmiral]] P. S. Buratšekile käskkirjas noomitus mitteküllaldase ettevaatlikkuse eest ilma valikul soomuslaeva Russalka ja suurtükipaadi Tutša väljasaatmisel merele, seadusevastase tegevusetuse ja alluvate nõrga järelevaatamise eest; laeva Tutša komandör N. M. Luškov vabastada ametist ülemuse käsu hooletu täitmise ja seadusevastase tegevusetuse pärast...''
 
===Kriitiline eksperdiarvamus===
Huvitav on kuulda, kuidas üks asjatundja tollal kirjeldas Russalka olukorda tormisel merel:
{{tsitaat2|''Võrreldagu laeva päratu suure triikrauaga, 30 [[süld]]a pikk ja 6 sülda lai, 1881 tonni raske; see laevamürak seisab ainult 3 kuni 4 [[Jalg (pikkusühik)|jalga]] veepinnast kõrgemal ja tal on ees ja taga lai, madal torn ning keskel kõrge telingi-moodi ehitus, mille üle lai sild ja veel kõrgemal väiksem jooksusillakene käivad. Sellest keskkohast läbi käivad korstnad, ja siin on ka ainus suurem väljakäik "Russalka" kere seest lae pääle. Laev on ligi kahe sülla sügavusel vee sees. Kõik elu ja liikumine sünnib vee all. "Russalkal" oli väga kasinasti päästmise-paatisid – ainult 6 tükki mitmesuguse suurusega, ja 8 päästmise-rõngast. Häda ajal võib ka madruste sängisid päästmiseks tarvitada. Ainult vagusa ilmaga võivad kõik mehed paatides aset leida, kõrgete laenetega, tõsise hädaohu aegu, on see võimata: paadid peavad ümberlööma. Seesugusel puhul antakse enamasti käsk komanderisilda merre heita, mida siis lodjaks tarvitatakse. Halb asi on aga nüüd see, et niihästi komanderi-silda, ega ka paatisid nii ruttu ei jõuta lahti päästa ja merde lasta, sest nad on, iseäranis maru ajal, tugevasti kinni; kõige nobedamate ja osavamate meeste käes kestab asi ikka vähemast paar minutit. Maru ajal, kui laened laevalae üle uhuvad, on kõik asjad ja riistad, ja kõik luugid ning augud väga tublisti kinni; väljakäimiseks jääb ainult üks tee – see, mis laeva keskelt üles käib. Terve laev on tormi või lahingu ajal kinnine, tihe ja umbne; laened uhuvad temast üle, põrkavad tornide ja keskmise tellingi-ehituse vastu, ning langevad suurte veesammastena merde tagasi. Komanderi kõrgelt sillalt vaadates ei näe vahel laevalaest midagi, kõik on voogude all. Kõik mehed on lae all ja väljamineku-teeks ei ole muud kui see ainus kitsus, millest iga mees ükshaaval läbi pääseb. Üleval on ainult: komander, vanem ohvitser, vahis olev ülem, kaks tüürimeest, kaks signaaliandjat, vahis olev alamohvitser – kokku umbes 8 meest. Ja nüüd hädaohu silmapilgul, kui kõiki mehi kästakse laele tulla – mõelgu igaüks ise, missuguse rüsinaga, segadusega, korratusega see peab sündima, kui üksainus kitsas väljaminek ja tee on, kust ikka üksainus mees korraga läbi ja välja pääseb! Ja millal tuleb järg nende kätte, kes all masinaruumis, kütmise juures, laeva põhjas, tööl on? Laev vajub, aga väljaminek on kinni. Nõnda saab laev määratumaks raudkirstuks, milles ligi kakssada inimest lämmastuse-surma surevad!''<ref name="SdmeT" />|}}
 
===Mälestussamba püstitamine===
[[Pilt:Rusalka Memorial.JPG|pisi|[[Russalka (monument)|Russalka mälestussammas]] Tallinnas]]
Russalka hukkumise mälestuseks püstitati Tallinnas [[Kadriorg|Kadriorus]] laeva hukkumise üheksandal aastapäeval 7. septembril (ukj [[20. september|20. septembril]]) [[1902]] [[Russalka (monument)|mälestussammas]] (autorid [[skulptor]] [[Amandus Adamson]] ja [[arhitekt]] [[Nikolai Tamm]]).
 
Samba tipus on [[ingel]], kes osutab laeva hukkumiskoha poole. Samba ümber paiknevatel ketiga ühendatud postidel on kõigi hukkunute nimed.
 
== Laeva kirjeldus ==
===Üldandmed===
*Pikkus: 62,3 m
*Laius: 12,8 m
*Süvis: 3,3 m
*Parda kõrgus: 78 cm
*Peamasinad: 2 aurumasinat koguvõimsusega 705 hj
*Soomus: kuni 140 mm
*Kiirus: 9 sõlme
*Meeskond: 178 inimest
===Relvastus===
*2 × 2 - 229 mm kahurit (algselt 2 × 1 - 229 mm ja 2 × 1 - 381 mm)
*8 × 87 mm kahurit
*5 × 37 mm kahurit
=== Iseloomustus ===
Tšarodeika-laevaklassi projekteerimisel oli eeskuju võetud Ameerika Kodusõjas kasutusele võetud uudsest pöörd-kahuritorniga ja madala siluetiga soomuslaevast Monitor. Samas selgus, et selline laev on tänu madalale pardale vähese lainekindlusega ja tänu soomuse raskusele lisaks kehva manööverdusvõimega. Sageli ei kuulanud laev rooli enne, kui selle nurk oli antud 20°.
 
Laeval oli 2 peamasinat 2 katlaga. Lisaks 2 peakatlale oli laeval ka väiksem abikatel (eraldi peenema korstnaga) pumpade ja ventilatsiooni käitamiseks. Kivisöe varu kütteks oli 250 t.
 
Kahe peakaliibri suurtükitorni laskesektor oli 150° mõlema parda suunas, kuna otse piki laeva tulistada polnud võimalik. Iga peakaliibri kahuri kohta oli [[lahingukomplekt]] 75 lasku.
 
==Russalka vraki leidmine==
{{Coordinate | NS = 59/51.922 | EW = 24/53.122 | tüüp = veekogu | kaart = Eesti | kaardiseletus = Russalka vraki asukoht [[Soome laht|Soome lahes]] }}
[[1933]]. aastal oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] Eriülesannetega Veealuste Tööde ekspeditsioon ([[EPRON]]) uppunud vene allveelaeva otsides sattunud vrakile, mida arvati Russalkaks.<ref name="FXHpQ" /><ref name="Sv6mC" />
 
[[2003]]. aasta jaanuaris taaskäivitas [[Eesti Meremuuseum]] Russalka otsingud. Neid hakkas juhtima [[Allveearheoloogia|allveearheoloog]] ja muuseumi uurimislaeva [[Mare (laev)|Mare]] kapten [[Vello Mäss]]. Peterburis asuv Sõja-Meremuuseum keeldus eestlastega koostööd tegemast. Appi tuli [[Otto Schmidt|O. J. Schmidti]] nimelise Maa Füüsika Instituudi professor Andrei Nikonov [[Moskva]]st, kes otsis vajalikud materjalid [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] raamatukogust välja ja saatis need Tallinna.
 
[[16. juuni]]l läks Mare merele ja alustas soomuslaeva otsinguid. EPRON-i kaart sellele kantud Russalka hukkumiskoha [[koordinaadid|koordinaatidega]] osutus ekslikuks ja EPRON-i kaudu 1933. aastal levinud teade Russalka leidmisest valeks. Oma kogemuste ja sisetunde põhjal määrasid Mäss ja tema kolleegid nüüd piirkonna, kus Russalka kõige tõenäolisemalt uppus.
 
[[22. juuli]]l keskpäeval kell 14.40 ilmus Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare sonari ekraanile laevavraki kujutis.<ref name="OmQ5v" /> [[24. juuli]]l sukeldusid süvaveetuukrid Kaido Peremees ja Indrek Ostrat vraki juurde ja jäädvustasid selle. Laev oli vööripidi 30 meetri sügavuselt põhjamudasse tunginud ja seisis peaaegu püstloodis 74 meetri sügavuses. Kahtlust ei olnud – 110 aastat tagasi jäljetult kadunud Russalka oli leitud.
 
Russalka ühes meremeestega puhkab merepõhjas asukohas 59°51,922` põhjalaiust ja 24°53,122` idapikkust.
 
[[2005]]. aasta juulis tegi [[Kanada]] filmirühm Russalka vraki leidmisest [[dokumentaalfilm]]i kavatsusega levitada seda [[National Geographic]]u ja [[Discovery Channel]]i kanalitel.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Rlk1y">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s511869&nid=1229&con=0 Sõnumid Tallinnast – Esmaspäeval põrkas Tallinna sadamas...] Postimees, 6. juuli 1889, lk 1.</ref>
<ref name="h0kei">[http://digi.lib.helsinki.fi/sanomalehti/secure/showPage.html?conversationId=3&action=entryPage&id=514457&pageFrame_currPage=3 Panssarilaiva hukkunut Helsingin edustalla] Aamulehti, 24.9.1893.</ref>
<ref name="eSl1f">"Russalkal" oli 178 meremeest, neist 12 ohvitseri. Kui välja arvata madrus Ivan Prunski, kelle surnukeha koos laevast pärit esemete, pealisehitise tükkide ja paadiga Soome randa uhuti, jäid teised meremehed kadunuks ja läksid arvatavast kõik "Russalkaga" põhja.</ref>
<ref name="wkCLb">Mati Õun. ''Laevahukud''. Tallinn: Sentinel, 2003, lk 49.</ref>
<ref name="NxATb">Postimees 20. september 1893 lk 3 annab nime kujul: Mihkel Solong.</ref>
<ref name="fAUwi">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=2802&pid=s358387 Sõnumid Tallinnast. – Russalka mehed] Postimees, 20. september 1893, lk 3.</ref>
<ref name="SdmeT">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s773846&nid=2806&con=0 Sõnumid Tallinnast] Postimees, 24.september 1893, lk 3.</ref>
<ref name="FXHpQ">Peatüki koostamisel on allikana kasutatud [[Pekka Erelt]]i artiklit [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/soomuslaev-russalka-meie-titanic.d?id=27688869 Soomuslaev Russalka – Meie Titanic] www.ekspress.ee 31. mai 2009.</ref>
<ref name="Sv6mC">"Russalka" vrakk leitud. Allveelaeva otsides satuti 40 aasta eest hukkunud sõjalaevale. – Postimees, 15. august 1933, lk 1. (Soome ajalehe Helsingin Sanomat teatel on venelased leidnud soomuslaev "Russalka" vraki)</ref>
<ref name="OmQ5v">[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel136_126.html Kuidas läks Russalka otsing? Vastab Eesti Meremuuseumi teadur, uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss] Horisont nr 5/2003.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*[[Isidor Goldman]]. ''"Russalka"''. Tallinn, 1979.
*[[Vello Mäss]]. ''Laevahukulood''. Tallinn: Ilo, 2006. ISBN 998557818X, ISBN 9789985578186 (köites)
 
==Välislingid==
{{Commonscat|Rusalka (ship, 1867)}}
*[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel136_126.htm Kuidas läks Russalka otsing?] Vastab Eesti Meremuuseumi teadur, uurimislaeva Mare kapten [[Vello Mäss]]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 5/2003.
*[[Marat Gainullin]]. [http://www.moles.ee/03/Sep/18/15-1.php Вечная память]. [[Molodjož Estonii]], 18. september 2003.
*[[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel_327283.html Film Russalka vrakist jõudis Kanada telepilti]. [[Eesti Päevaleht]], 29. juuli 2006.
*[http://navsource.narod.ru/photos/04/015/index.html Башенная броненосная лодка "Русалка"]
*А. Никонов. [http://vivovoco.rsl.ru/VV/JOURNAL/NATURE/10_04/SHIP2.HTM "Русалка" найдена!] Природа, №10, 2004 г.
*[http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=DkC396nHo6E#! Video Russalka vraki juurde sukeldumisest YouTube'is] (inglise keeles)
 
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi sõjalaevad]]
[[Kategooria:Hukkunud laevad]]
Anonüümne kasutaja