Vikipeedia

Ametlik keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
14. rida:
Ametlik keelekasutus peab vastama 2006. aastal vastu võetud [[Eesti kirjakeele norm|eesti kirjakeele normile]], kuid on lubatud lisada samasisuline tekst normikohasele tekstile [[Murdekeel|murdekeeles]] põlisel kasutusalal.<ref name="keeleseadus">Keeleseadus. (2011). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001] (05.01.2019)</ref> [[Vabariigi Valitsus]] on andnud välja andnud keeleseadusel põhineva määruse „Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord“, kus on öeldud, et ametliku keelekasutuse ühtluse, selguse ning keelekasutuse hea tava rakendamise peab tagama ning soodustama kirjakeele norm. <ref name="Tomusk">Tomusk, I. (2007). Tähenärimisi ameti- ja õiguskeele kallal. Õiguskeel. (08.12.2018)</ref><ref>Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord. (2006). Riigi Teataja. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12733264] (05.01.2019)</ref>
 
Eestis viib keelepoliitikat ellu, peab riiklikku järelvalvetjärelevalvet keeleseaduse ja keelekasutust kindlaks määravate [[Õigusakt|õigusaktide]] nõuete täitmise üle valitsusasutus [[Keeleinspektsioon]], mis kuulub [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] valitsemisalasse.<ref name="keeleinspektsioon">Keeleinspektsioon. (2019). [https://www.keeleinspektsioon.ee/et/keeleinspektsioon](19.01.2019)</ref>
 
=== Ajalugu ===
40. rida:
[[Tallinna Ülikool]] pakub võimalust kõigil kesktasemel eesti keele oskusega huvilistel õppida selgeid, ladusaid, viisakaid ning keeleliselt korrektseid tekste koostama. <ref>Tahvel, E. (2019). Kirjalik kommunikatsioon: ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel. Tartu Ülikooli õppeinfosüsteem. [https://ois.tlu.ee/pls/portal//!tois.ois_public.draw_page?_page=26C55172C85FAFF3D6EB1F8D2FED4A6307BA759863366D72&p_id=EE44839C4F318735] (19.01.2019)</ref>
 
[[TalTech]] Kõigil korrektse eesti keele huvilistel on võimalusel Kaire Viili koolitusel viia ennast kurssi uuenenud keelereeglitega, õppida koostama arusaadavaid tarbetekste, andma keelenõu ka töökaaslastele ning vajadusel keelenõu internetist leidma. <ref> Viil, K. (2019). Selge eesti ametikeel. Tallinna Tehnikaülikool. [https://ttu.ee/public/v/Virumaa-kolledz/Koolitused/Kaire_Viil__selge_eesti_ametikeel.pdf] (13.01.2019)</ref>
 
Tartu Ülikoolis on [[Moodle|Moodle'i]] õpikeskkonnas võimalik parandada igapäevast korrektset eesti keelt täielikult veebipõhiselt.<ref>Pilt, E. (2019). Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises. Tartu Ülikooli infosüsteem.[https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=16258&id_ay_toimumine=52668&systeemi_seaded=10,1,12,1,] (19.01.2019)</ref>
 
=== Probleemid ===
 
* '''Ametlik keel on liiga keeruline.''' Uuringu kohaselt oskavad viiendik [[Põhikool|põhikooli]] lõpetanutest küll lugeda, kuid ei saa lihtsamatestki tekstidest aru ja ei oska neid seletada. Lisaks väheneb inimeste sõnavara ning ei osata enam kasutada metafoore.<ref name="Päll">Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/460-paell-kirja-uelesanne-uehiskonnas-kahaneb-qpostimeesq-070211.html] (13.01.2019)</ref><ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref>
*'''IT -terminoloogia on valdavalt ingliskeelne.''' [[IT]]-spetsialistidel omavahelises suhtluses probleeme ei teki, kuid keskmisel tavakasutajal tekitab inglise-eesti segakeelsete sõnasõnaliste väljendite mõistmine raskusi.<ref>Lauk, S. (2007). E-keskkond – lisaväärtus kasutajale, väljakutse terminoloogile. Eesti Rahvusraamatukogu. [http://vana.nlib.ee/html/rkogud/seminarid/terms07/Siiri_Lauk.ppt](20.01.2019)</ref>
* '''Kirja tähtsus kahaneb.''' Väheneb inimeste teadlikkus ning vajadus osata [[Õigekiri|õigekirja]], sest tänapäeval on võimalik arvutitega suheldes kasutada ka häälkäsklusi. <ref name="Päll">Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/460-paell-kirja-uelesanne-uehiskonnas-kahaneb-qpostimeesq-070211.html] (13.01.2019)</ref><ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref>
*'''Ülikoolides''' '''suureneb''' '''ingliskeelsete õppekavade osakaal.''' Välismaalastest professorid esitlevad oma ettekandeid [[Inglise keel|inglise keeles]]. Toimub arutelu magistri- ja doktoriõppes inglise keelele üleminekuks. <ref name="Päll">Eesti Keele Instituut. (2011). Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb. [http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/460-paell-kirja-uelesanne-uehiskonnas-kahaneb-qpostimeesq-070211.html] (13.01.2019)</ref><ref name="Helk">Helk, V. (2012). Eesti keele probleemidest. Vaba Eesti Sõna.[http://www.vabaeestisona.com/index.php/juhtkiri/2237-eesti-keele-probleemidest.html] (13.01.2019)</ref>
59. rida:
Euroopa Liidus ametlikult kasutusel olevat keelt nimetatakse [[Eurokeel|eurokeeleks]].
 
Pärast 1992. aasta [[Maastrichti leping|Maastrichti lepingut]] tõusissuurenes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] nii [[Keeleõpe|keeleõppe]] kui ka keelelise mitmekesisuse tähtsus. Kui varem suunati Euroopa Liidu toetused ametlike keelte õppimisele, siis 21. sajandi alguse eesmärk oli kõikide keelte, sealhulgas [[Regionaalkeel|regionaal]]- või [[Vähemuskeel|vähemuskeelte]], [[Sisserändaja|sisserändajate]] keelte ja suurimate maailmakeelte õppimisvõimaluste ning kasutamise parandamine. Üheks peamiseks uue mitmekeelsus poliitika põhjuseks on inglise keele aina suurem levik, mis võib vähendada liikmesriikide keelte oskust ning elujõudu. <ref>Siiner, M.; Vihalemm, T.; Tender, T. (2007). Piirkondlike keelekujude tunnustamisest Eestis ja Prantsusmaal Euroopa Liidu keelepoliitika taustal. Emakeele Seltsi aastaraamat. [https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=151879] (30.12.2018)</ref>
 
== Ametlikud keeled maailma riikides <ref>Central Intelligence Agency. (2018). The World Factbook. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2098.html] (22.12.2018)</ref> ==
391. rida:
|[[Rwanda]]||[[ruanda keel]], [[prantsuse keel]], [[inglise keel]] ja [[suahiili keel]]
|-
|[[Saalomoni Saared]]||[[inglise keel]] (räägib ainult 1%-21–2% rahvastikust)
|-
|[[Saint Kitts ja Nevis]]||[[inglise keel]]
498. rida:
|}
 
== Ametlikud keeled rahvusvahelistes organisatsioonides ==
{| class="wikitable sortable"
|-
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ametlik_keel"