Lauri Kettunen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Sveatarkin (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin artikli ja eemaldasin toimetusmalli.
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}}
[[Pilt:Lauri Kettunen 1.jpg|pisi|Lauri Kettunen]]
'''Lauri Einari Kettunen''' ([[10. september]] [[1885]] [[Joroinen]] – [[26. veebruar]] [[1963]] [[Helsingi]]) oli silmapaistev [[Soome keel|soome]] murrete ja [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] uurija. Oma karjääri jooksul töötas Kettunen muu hulgasmuuhulgas [[Tartu Ülikool]]i ja [[Helsingi Ülikool]]i professorina.
 
==Õpinguaeg==
Kettunen sündis põllumehe pojana [[Joroinen]]i kihelkonnas. Ta1905. aastal lõpetas [[Kuopio]] Soome Ühiskooli 1905. aastal, misjärel ta hakkas Helsingi ülikoolis õppima soome keelt ja sugulaskeeli. Tollal õpetas Kettust teiste seas tuntud [[fennist]], professor [[E. N. Setälä]].
 
Pärast1908. aastal pärast kolme aastat õpinguid kirjutas Kettunen [[1908]]. aastal kandidaadiuurimuse soome keele ja kirjanduse erialal. Samal aastal külastas ta esimest korda Eestit.<ref>Jüri Valge "Lauri Kettuse viis tulemist" Emakeele Seltsi Aastaraamat 51 (2005), lk 288</ref> Litsentsiaadiks sai ta 1912. aastal ja kaitses doktoriväitekirja aasta hiljem kaitses doktoriväitekirja.<ref>Hänninen & Koponen, lk 11, 26</ref> Doktoriväitekiri käsitles eesti keele [[Kodavere murrak]]u häälikuajalugu ("Lautgeschichtliche Untersuchung über den kodaferschen Dialekt").
==Akadeemiline karjäär==
Kettunen1914. aastal sai Kettunen Helsingi ülikooliÜlikooli soome keele dotsendiks [[1914]]. aastal.Aastail Seejärel1920–1925 tegutses ta 1920–1925 [[Tartu ülikool|Tartu Ülikool]]i läänemeresoome keelte professorina.<ref>Hänninen & Koponen, lk 16</ref>
 
Seejärel töötas Kettunen Helsingi ülikooliÜlikooli soome filoloogia dotsendina. [[1929]]. aastal nimetati Kettunen Helsingi ülikooliÜlikooli läänemeresoome keelte professoriks. Selles ametis oli ta 1938. aastani. Ametikoht muudeti 1939. aasta algusest eesti ja selle lähisugukeelte professuuriks. Sellest ametist jäi Kettunen pensionile 1953. aastal.<ref>Hänninen & Koponen, lk 21, 78</ref> Palgata puhkuste ajal tegutses ta kaaastatel 1935–1937 ja 1941–1944 õppejõuna [[Budapest]]is [[Eötvösi kolledž]]is aastatel 1935–1937 ja 1941–1944.<ref>Kettunen 1960, lk 265, 278, 284, 352, 362 </ref>
 
Lauri Kettunen osales aktiivselt [[Kotikielen Seura]], [[Soome-Ugri Selts]]i ja [[Soome Kirjanduse Selts]]i tegevuses.<ref>Kettunen 1960, lk 318 </ref> Ta oli 1920. aastal loodud [[Emakeele Selts|Akadeemilise Emakeele Seltsi]] asutajate seas ja oliaastail 1920–1924 seltsi esimees. 1959. aastal sai Kettunen Soome Teaduste Akadeemia auhinna (500&nbsp;000 [[Soome mark|marka]]) tunnustusena teenete eest läänemeresoome keelte uurijana.<ref>Kettunen 1960, lk 425 </ref>
 
Kettusel olid sageli väga selged seisukohad ja ta vaidles korduvalt [[Lauri Hakulinen|Lauri Hakulisega]] muu hulgas keele ajalookeeleajaloo teemadel.<ref>Irma Lonka "Opiskelijan muistikuvia Lauri Hakulisesta" Virittäjä, 1999/4, lk 598–603</ref> Rohkem kui ühes vaidlusküsimuses on alles hilisem uurimistöö suutnud näidata "rabulist Kettuse" seisukoha õigsust.<ref>Päivi Rintala "Suomen kirjakielen normeista" Sananjalka 1992, lk 47–68</ref> Keelekorralduses esindas Kettunen sageli vabameelsemat seisukohta kui Hakulinen ja [[E. A. Saarimaa]], kelle õpiku "Hyvää ja huonoa suomea" omamoodi vastukaaluks kirjutas Kettunen õpiku "Hyvää vapaata suomea".
 
==Ekspeditsioonid==
Hõimurahvaste kultuur ja selle arendamine oli Lauri KettuseleKettuse südameasi.<ref>Hänninen & Koponen, lk 7</ref> Oma karjääri jooksul reisis Kettunen palju läänemeresoome keeli rääkivate rahvaste seasjuurde, kogudes keelenäiteid. Kettunen külastas oma reisidel [[eestlased|eestlasi]], [[vadjalased|vadjalasi]], [[vepslased|vepslasi]], [[liivlased|liivlasi]] ja [[karjalased|karjalasi]] ning samuti Rootsis [[Värmlandi lään|Värmland]]i [[metsasoomlased|metsasoomlasi]] Rootsis.<ref>Hänninen & Koponen, lk 12–18, 23</ref>
 
Lauri Kettunen reisis ringi Soomes 1920. aastate lõpus ja 1930.1930ndatel aastatelreisis Lauri Kettunen Soomes, uurides soome murdeerinevusi ja kaardistades murdealasid. See tööTöö oli tohutu, sest temaKettuse eesmärgiks oli külastada pea kõiki Soome kihelkondi.<ref>Kettunen 1960, lk 38 </ref><ref>Hänninen & Koponen, lk 59</ref> Kettunen intervjueeris inimesi nende kodudes, aga ka näiteks vanadekodudes ja vanglates. Reisides liikus Kettunen jalgratta, suuskade, mootorratta ja hiljem ka autoga.
 
Uurimistöö tulemusena valminud "Murrekartasto" sisaldab 213 tähtsama murdenähtuse levikut näitavat kaarti. Hilisemad lühendatud trükid sisaldavad 64 kaarti.<ref>Hänninen & Koponen, lk 21, 43, 60</ref>
27. rida ⟶ 26. rida:
Lauri Kettusel ja tema naisel [[Hilja Kettunen|Hiljal]] oli kolm last, kellest kaks surid noorelt.<ref>Kettunen 1960, s. 252 </ref><ref>Hänninen & Koponen, s. 83–84</ref>
 
Lisaks teaduslikule karjäärile harrastas Lauri Kettunen [[ilukirjandus]]t. Ta kirjutas [[proosa]]t, [[luule]]t ja [[näidend]]eid. Osa Kettuse ilukirjanduslikust loomingust avaldati varjunime '''Toivo Hovi''' all. Kettunen tõlkis muu hulgas soome keelde eesti luuletaja [[Bernard Kangro]] luuletusi ja kirjutas ise [[eesti keel|eestikeelse]] luulekogu "Südame sillad" (1960).<ref>Hänninen & Koponen, s. 25</ref> Ta oli ka [[teosoofia]] toetaja.
 
Kettunen on maetud HelsingiHelsingisse [[Hietaniemi kalmistu]]le.
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
[[Tartu Ülikooli peahoone]] auditooriumis 139 asub Lauri Kettuse [[bareljeef]]. <ref>http://www.postimees.ee/leht/96/04/27/uudis.htm#seitsmes</ref>
 
2005. aastal toimus Tartus ettekandekoosolek Lauri Kettunen 120.<ref>http://www.emakeeleselts.ee/yritused/Kettunen_120.htm</ref>
42. rida ⟶ 41. rida:
 
== Teoseid ==
*"Vatjan kielen äännehistoria" (1915)
*"Viron ja suomen eroavaisuudet" (1916)
*"Virolais-suomalainen sanakirja" (1917)
*"Lõunavepsa häälik-ajalugu" (1922)
*Näytteitä etelävepsästä I (1920) ja II (1925)
*"Eestin kielen oppikirja" (1928)
*"Eestin kielen äännehistoria" (1929)
*"Suomen murteet I. Murrenäytteitä" (1930)
*"Suomen murteet II. Murrealueet" (1930)
*"Suomen murteet III. A. Murrekartasto ja B. Selityksiä murrekartastoon" (1940)
*"Lauseopillinen tutkimus vepsän murteista" (1943)
*"Tieteen matkamiehenä" (1945)
*"Tisza tulvii – Ilona, Ilona! (1945," Toivo Hovi nime all (1945)
*"Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä" (1948)
*"Hyvää vapaata suomea" (1949)
*"Suomen kielen ohjesanastoa" (1949)
*"Suutari Vilihunen (1950," Toivo Hovi nime all (1950)
*"Lalli Lallonpoika (1960," Toivo Hovi nime all (1960)
*"Matkapakinoita ja muita muistelmia 1925–1960" (1960)
*"Kahdeksan matkaa Vermlannin metsäsuomalaisiin" (1960)
*"Laadogast Balatonini: mälestusi 1918–1924" (eesti keeles 1999)
 
== Viited ==
68. rida ⟶ 67. rida:
 
== Välislingid ==
* [[Jüri Valge]] "[http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_51_pdf/ESA_51_Valge.pdf Lauri Kettuse viis tulemist]" [[Emakeele Seltsi Aastaraamat]] 51 (2005), lk 288–303.
* [[Riho Grünthal]] "[http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_52_pdf/Grynthal.pdf Lauri Kettunen – eesti keele eestkostja Soomes]" [[Emakeele Seltsi Aastaraamat]] 52 (2006).
* [http://kettunen.fnhost.org/ Lauri Kettunen: Suomen murteet – Murrekartasto] Murdeatlase veebiversioon.
* [https://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html Lauri Kettunen] Estofilia, 2018
* [https://vikerraadio.err.ee/788110/eesti-lugu-ev-90-lauri-kettunen Vikerraadio saade "Eesti Lugu" Lauri Kettusest]