Rügen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
16. rida:
<gallery>
File:Binz (2011-05-21) 03.JPG|[[Binz]]
File:Königsstuhl und Viktoria-Sicht.jpg|
</gallery>
27. rida:
[[7. sajand]]il asustasid Rügeni [[slaavlased]] rujanid või ranid, kes assimileerisid saarele jäänud [[germaanlased]], kuid võtsid endale nende nime. Rügenist ja [[Arkona]]st, sai slaavlaste piirkondlik keskus (see piirkond ulatus [[Recknitz]]ist [[Rycki jõgi|Rycki jõeni]]. Selle poliitiline keskus oli Charenza ja religioosne keskus Rügeni põhjatippu rajatud kindlustatud tempel [[Svantevit]].
Saare alistas [[Vendi ristisõda|Vendi ristisõja]] käigus [[1168]]. aastal [[Taani ajalugu|Taani]]. Järgnes slaavlaste ristimine ja saksastamine sakslaste massilise
[[1325]] arvati Rügen [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsogkonna]] koosseisu. [[1648]]–[[1815]] kuulus ta [[Rootsi]]le, seejärel läks [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]le. Ajal, mil Saksamaa oli lõhestatud, kuulus Rügen [[Saksa DV]]-sse.
Saarel elab 77 tuhat inimest (2006). Sellega on ta kaua olnud Läänemere elanike arvult teine saar [[Usedom]]i järel, kuid on lähiaastail ilmselt tõusmas esikohale.
50. rida:
{{Commons}}
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=23859995 Bundeswehr nõuab Nord Streami trassi muutmist], Delfi
*
*
{{Coordinate |NS=54.44444444 |EW=13.37888889 |type=isle |region=DE-MV}}
| |||