Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

28. septembril 1939, samal päeval, kui sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakt]], allkirjastati ka Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline uus sõpruslepe, mille salaprotollidegasalaprotokollidega jäi Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Leedu. Nii langes ära vahepeal Saksa ametkondadest läbi käinud plaan asustada Eesti ja Läti sakslased Leedu aladele. Ühtlasi andis Nõukogude Liit selle lepinguga rohelise tule sakslaste ümberasustamisele.<ref name="kivimäe55" />

[[Saksa kultuuromavalitsus]]e president aastatel 1933–1938 [[Wilhelm Wrangell]], kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles ''Volksdeutsche'') tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslaste ümberasustamisest.<ref name="wrangell2299" /> Ka on teada, et Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" /> Nii kinnitas Saksamaa Nõukogude Liidu nõudmisel avalikkuse ees, et baltisakslaste ümberasumise ning Eestisse ja LätisseLätti Nõukogude baaside sissetoomise vahel puudub seos. Ümberasumise evakueerimise või põgenemisena paistmine võinuks nimelt baaside rajamist kompromiteerida.<ref name="AHT46" /> Wilhelm Wrangelli sõnul oli Stalini huvi sel hetkel vabaneda Nõukogude mõjusfääri jäävatel aladel elanud sakslastest Hitleri saksa rahvusgruppide kaitsmise ettekäändel teostatud ekspansionistliku idapoliitika taustal.<ref name="wrangell2303" />

Riiast lahkus esimene laev seniste Läti kodanikest sakslastega 7. novembril, enne seda oktoobris oli teele läinud kaks laeva Lätis elanud riigisakslastega. Viimane sügisese ümberasumise laev lahkus 16. detsembril. Lisaks Riiale läksid laevad ümberasujatega teele veel Liepajast ja Ventspilsist.<ref name="feldmanis13" /> Kevadel 1940 lahkus veel 506 inimest, kes polnud erinevatel põhjustel saanud seda sügisel teha.<ref name="feldmanis15" /> Jürgen von Hehn on seetõttu rääkinud ka kolmest ümberasumislainest: esimene toimus sügisel 1939, teine kevadel 1940 ja kolmas kevadtalvel 1941. Läti ajaloolane [[Inesis Feldmanis]] sellise jaotusega ei nõustu ja leiab, et loogiline oleks rääkida kahest ümberasumislainest, kuivõrd Hehni jaotuse esimesed kaks lainet toimusid samas juriidilises raamistikus.<ref name="feldmanis3 />

Jüri Kivimäe on välja toonud, et Eesti ajakirjandus jälgis ümberasumist "reporterliku põnevusega" ja üldiselt olnud suuremates päevalehtedes esitatud ülevaated võrdlemisi neutraalsed. Ent leidus ka ühelt poolt rõõmustamist sakslaste lahkumise üle ja teiselt poolt vaenulikustvaenulikkust eestlaste suhtes, kes koos sakslastega lahkusid.<ref name="jkivimäe1243" />

18. oktoobril 2018 avati [[Saka mõis]]a alal, [[Saka pank|klindiserval]] Umsiedlungile''Umsiedlung''<nowiki/>'ile pühendatud mälestusmärk.<ref name="monumentPR" /><ref name="monumentERR" /><ref name="puhkaeestis" />

* ''[[Nachumsiedlung]]''

* [[Ümberasujate loend]]