Kitzbühel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Sterzing
PResümee puudub
13. rida:
Kitzbühel, mis asub [[Kitzbüheli Alpid]]es Kitzbüheler Ache ääres, on laia oru linn, kusjuures enamus selle kesklinnast on [[Jalakäijate tsoon|autovaba]], ning suure valikuga luksuskauplustest ja kohvikutest.
 
Linnaosad on järgmised: Am Horn, Aschbachbichl, Badhaussiedlung, Bichlach, Ecking, Felseneck, Griesenau, Griesenauweg, Gundhabing, Hagstein, Hausstatt, Henntal, Jodlfeld, Kaps, Mühlau, Obernau, Schattberg, Seereith, Siedlung Frieden, Am Sonnberg, Sonnenhoffeld, Staudach, Stockerdörfl ja Zephirau.
 
Kitzbüheli naabervallad on: [[Aurach bei Kitzbühel]], [[Jochbergi vald (Tirool)|Jochberg]], [[Kirchberg in Tirol]], [[Oberndorf in Tiroli vald|Oberndorf in Tirol]], [[Reith bei Kitzbüheli vald|Reith bei Kitzbühel]], [[Sankt Johann in Tiroli vald|Sankt Johann in Tirol]] ja [[Fieberbrunn]].
 
== Ajalugu ==
=== Varaseimad inimesed ===
 
Esimesed teadaolevad asukad olid [[Illüüria|illüürlastest]] vasekaevurid Kitzbüheli ümbruse mägedes ajavahemikus 1100 kuni 8001100–800 eKr.
 
Umbes aastal 15 eKr laiendasid [[Rooma riik|roomlased]] keiser [[Augustus]]e juhtimisel oma riiki Alpide hõivamisega ja rajasid [[Noricum]]i provintsi. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist asusid 800. aasta paiku Kitzbüheli piirkonda [[bajuvaarid]] ja alustasid metsast puhastamist.
34. rida:
Kuid Baieri Ludwigi õigus kehtis kolmele eespoolnimetatud kohale 19. sajandini, nii et neil linnadel oli Tiroolis eriline õiguslik staatus. Maximilian läänistas Kitzbüheli, mille tulemusel läks see 16. sajandi lõpus [[Lambergi krahvkond|Lambergi]] krahvide valitsemise alla, kuni 1. maini 1840, kui Kitzbühel anti pidulikult riigile üle.
 
Kirjutis Rootsi kabelis [[Rootsi sekkumine Kolmekümneaastasesse sõtta|Rootsi sõja]] ajast teatab: ''"Bis hierher und nicht weiter kamen die schwedischen Reiter"'' (''"Rootsi rüütlid tulid nii kaugele, kuid mitte rohkem."'')
 
=== 18. sajandist tänapäevani ===
 
18. ja 19. sajandi sõjad läksid linnast mööda, isegi kui selle asukad osalesid [[Tirooli mäss]]us [[Napoleon]]i vastu. [[Pressburgi rahu]]ga 1805. aastal sai Kitzbühel taas kord Baieri osaks; see taasühendati Tirooliga pärast [[Napoleon]]i langust [[Viini kongress]]i otsusega. 1918. aastani oli linn (''KITZBICHLKitzbiichj'' enne 1895. aastat) [[Habsburgide monarhia]] (pärast [[Austria-Ungari kompromiss]]i Austria poole) osa, samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st ''Bezirkshauptmannschaften'' [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] provintsisprovintsist.
 
Kui keiser [[Franz Joseph I]] lõpuks segase põhiseadusliku olukorra lahendas ja pärast [[Salzburg-Tirooli raudtee]] lõpetamist 1875. aastal puhkesid linna kaubandus ja tööstus õitsele. 1894. aastal võõrustas Kitzbühel esimest suusavõistlust, avades uue turismi ja spordi ajastu.
 
Kitzbühelil oli ka õnne jääda kahjustamata [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teiseteise maailmasõja]] laastamisestlaastamistööst. 2000. aastast saati on linn [[Kliimamuutuste liit|Tirooli Kliimamuutuste liidu]] liige.
 
== Huvipaigad ==
 
* ''Katharinenkirche'': ehitati 1360–1365, kõrggooti kirik linnasüdames vaskseppade altariga; kupliga kõrge torn on silmatorkav maamärk linnakeskuses. Selle [[kariljon]] kõlab kell 11 hommikul ja kell 5 õhtul.
* Protestantlik Kristuse Kirik Kitzbühelis: ehitati aastal 1962 [[Clemens Holzmeister]]i poolt
* ''Reisch Dance Cafe'': ehitati aastal 1928 Lois Welzenbacheri poolt (''Tiroler Moderne'' arhitekt); Plahli meditsiinipraktika (''Arzthaus'') on samuti tema poolt loodud
* ''Berghaus Holzmeister'', külalistemaja Kitzbüheli kohalikul mäel, [[Hahnenkamm (Kitzbühel)|Hahnenkammil]]; ehitati aastal 1930 Clemens Holzmeisteri poolt
* ''Berghaus'', loodud [[Alfons Walde]] poolt, 100 m eemal
* [[Max Weiler (kunstnik)|Max Weiler]]i fresko (1951) Kitzbüheli põhikoolis (''Volksschule'')
* [[Doppelmayr/Garaventa-Gruppe|Doppelmayr]]i firma poolt ehitatud kolmiktrossi süsteemkolmetrossisüsteem, maapinnast suurimakõige kõrgusegakõrgemal (400 m) kulgev [[trossteeköisraudtee]] maailmas.
* ''Museum Kitzbühel'' - Alfons Walde kogu: uus renoveeritud muuseum esitab linna ajalugu, alates 1000 aastat tagasi kuni talispordi ajastuni; sisaldab ka Tirooli maalikunstniku Alfons Walde suuremat alalist näitust
 
== Inimesed ==
 
1950. aastatel kirjutasid kohalikud legendid Ernst Hinterseer, Hias Leitner, Anderl Molterer, Christian Pravda, Fritz Huber Jr. ja Toni Sailer suusatamise ajalugu. Nad panid Kitzbüheli kaardile ja nende nimed helisevad veel tänagi. Nüüd teenibtreenib siin uus põlvkond Kitzbüheli legendide tiitlittalisportlasi: Rosi Schipflinger, Axel Naglich, Kaspar Frauenschuh ja David Kreiner. Koos spordisaavutuste, moe ja toiduga on nad osa Kitzbüheli ainulaadsest kultuurist.
 
* [[Karl Wilhelm von Dalla Torre]] (1850–1928), Austria entomoloog ja botaanik
* [[Alfons Walde]] (1891–1958), Austria ekspressionistlik maalikunstnik ja arhitekt
* [[Peter Aufschnaiter]] (1899–1973), Austria alpinist ja geograaf
* [[Anderl Molterer]] (sündinud aastals 1931), Austria mäesuusataja
* [[Ernst Hinterseer]] (sündinud aastals 1932), Austria mäesuusataja
* [[Toni Sailer]] (1935–2009), legendaarne Austria mäesuusataja ja näitleja
* [[Hias Leitner]] (sündinud aastals 1935), Austria mäesuusataja
* [[Georg Hochfilzer]] (sündinud aastals 1937), kuulus rahvusvaheline hotellijuhataja (Viini ''HotelHotell Bristol'is''Bristolis)
* [[Christl Haas]] (1943–2001), Austria mäesuusataja
* [[Jörg Friedrich]] (sündinud aastals 1944) Saksa kirjanik ja ajaloolane
* [[Roman Strobl]] (sündinud aastals 1951), Austria skulptor
* [[Hansi Hinterseer]] (1954), Austria mäesuusataja ja laulja
* [[Klaus Sulzenbacher]] (sündinud aastals 1965), Austria kahevõistleja
* [[Markus Gandler]] (sündinud aastals 1966), Austria murdmaasuusataja
 
''Kuulsad Kitzbüheli asukad''
 
* [[Leni Riefenstahl]] (1902–2003), Saksa filmitegija, fotograaf ja tantsija
* [[Ian Fleming]] (1908–1964), Briti spiooniromaanikirjanik
* [[Heinrich Harrer]] (1912–2006), Austria alpinist, kirjanik ja geograaf
* [[Patricia Lopez-Willshaw]] (1912–2010), Austria stiili- ja moeikoon
* [[Trude Dreihann-Lechle]] (1919-20141919–2014), Austria suusataja, näitlejanna ja kaameranaine
* [[Werner Baldessarini]] (sündinud aastals 1945), Austria moelooja ja ärimees, endine [[Hugo Boss]]i esimees
* [[Ireen Sheer]] (sündinud aastals 1949), Saksa-Briti popplauljapoplaulja
* [[Haddaway]] (Nestore Alexander Haddaway) (sündinud aastals 1965), Trinidadi-Saksa laulja, kelle tuntuim hitt oli "[[What Is Love]]"
* [[Philipp Kohlschreiber]] (sündinud aastals 1983), Saksa tennisist
 
== Sport ==
90. rida:
Kitzbühel on üks Euroopa tuntumaid talispordikeskusi, paiknedes [[Hahnenkamm (Kitzbühel)|Hahnenkammi]] (1712 m, edelas) ja [[Kitzbühler Horn]]i (1996 m, kirdes) mägede vahel. Hahnenkamm võõrustab iga-aastast [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|maailmakarika võistlust]], sealhulgas kõige olulisemat üksikala, [[kiirlaskumine|kiirlaskumist]] märkimisväärsel ''Streifi'' nõlval. 1937. aastal kasutuselevõetuna on kirdepoolne nõlv ''Streif'' üks maailma raskeimad kiirlaskumise radu, kui mitte kõige raskem, ja on kurikuulus dramaatiliste kokkupõrgete rohkuse poolest.
 
Igal suvel võõrustab Kitzbühel ka [[Association of Tennis Professionals|ATP]] tenniseturniiri saviväljakutel, "kui peetakse [[Austrian Open Kitzbühel|AustrianAustria Openlahtisi meistrivõistlusi]]".
 
Aastatel 2007 kuni 20112007–2011 toimusid kohalikul ''Schwarzsee'' järvel triatloni maailmakarika võistlused.
 
''"Kitzbüheler Alpenrallye''Alpenralley" on iga-aastane ajalooliste autode festival, mis esmakordselt toimus 1988. aastal. ''[[United Buddy Bears]]''i esimene reis oli aastal 2004 Kitzbühelisse, millele järgnes esimene reis "suurde laia maailma" – kui nad läksid [[Hongkong]]i ja paljudesse teistessemuudesse suurlinnadesse kõigis viies maailmajaos.
 
== Turism ==
118. rida:
== Transport ==
 
'''Maanteetransport'''. Brixentali maantee B170 [[Wörgl]]ist ristub Kitzbühelis [[Thurni kuru]] maanteega B161 [[Mittersill]]ist [[Sankt Johann in Tiroli vald|Sankt Johann in Tirol]]isse. Kitzbüheli jaam on suur bussipeatus bussidele Lienzi ja Wörglisse.
''Maantee:''
 
'''Raudteetransport'''. Kitzbühel Hauptbahnhof'', ''Kitzbühel Hahnenkamm'' ja ''Kitzbühel Schwarzsee'' on peatused [[Salzburg-Tirooli raudtee]]l. ''Whilst Hahnenkamm'' ja ''Schwarzsee'' jaamad teenindavad vaid kohalikke ronge, pikamaateenused Innsbruckist ja Grazist peatuvad Kitzbüheli jaamas. Kitzbüheli jaam ehitati just ümber (2010) ja varustati uute tõketeta platformidegaplatvormidega, tunnelite ja tõstukiga. 2011. aastast alates ei ole Kitzbühelis enam jaamaülemat ja pileteid pole enam võimalik letist osta.
Brixentali maantee B170 [[Wörgl]]ist ristub Kitzbühelis [[Thurni kuru]] maanteega B161 [[Mittersill]]ist [[Sankt Johann in Tiroli vald|Sankt Johann in Tirol]]isse. Kitzbüheli jaam on suur bussipeatus bussidele Lienzi ja Wörglisse.
 
''Raudtee:''
 
''Kitzbühel Hauptbahnhof'', ''Kitzbühel Hahnenkamm'' ja ''Kitzbühel Schwarzsee'' on peatused [[Salzburg-Tirooli raudtee]]l. ''Whilst Hahnenkamm'' ja ''Schwarzsee'' jaamad teenindavad vaid kohalikke ronge, pikamaateenused Innsbruckist ja Grazist peatuvad Kitzbüheli jaamas. Kitzbüheli jaam ehitati just ümber (2010) ja varustati uute tõketeta platformidega, tunnelite ja tõstukiga. 2011. aastast alates ei ole Kitzbühelis enam jaamaülemat ja pileteid pole enam võimalik letist osta.
 
== Rahvusvahelised suhted ==
139. rida ⟶ 135. rida:
 
<gallery perrow="8">
Pilt:Kitzbuhel Schwarzsee 1.jpg|''Schwarzsee'' järv, jataustal ''Wilder Kaiser''Kaiseri mäed taustana.
Pilt:Kitzbuhel Liebfrauenkirche Pfarrkirche_Andreas.jpg|Keskaegsed kirikud: ''Liebfrauenkirche'' (vasakul) ja Püha Andrease kirik (paremal).
Pilt:Kitzbuhel Liebfrauenkirche.jpg|''Liebfrauenkirche'' kirik ja selle 48 m kõrgune kellatorn.
Pilt:Kitzbuhel Pfarrkirche Heiliger Andreas.jpg|Püha Andrease kirik ja selle 13. sajandist torn.
Pilt:Kitzbuhel Katharinenkirche 1.jpg|Katharinenkirche põhjast.
Pilt:Kitzbuhel Katharinenkirche 2.jpg|Katharinenkirche lõunast.
Pilt:Kitzbuehel04.JPG|Kitzbüheli kaksikkirikud,: ''Liebfrauenkirche'' ja Püha Andrease. kirik
Pilt:Kitz.jpg|''Kitzbüheler Horn'' nähtuna köisraudteelt ''Hahnenkammile''.
</gallery>
 
154. rida ⟶ 150. rida:
 
== Vaata ka ==
 
* [[Salzburg]]
* [[Salzburgi liidumaa]]
 
== Välislingid ==
 
* [http://www.kitzbuehel.at/ Kitzbühel]
* [http://www.kitzbuehel.com/en/ Kitzbüheli turismiamet]