Modernismijärgne 20. sajand andis kopeerimisele kunstis uue positsiooni. Esimesed kunstnikud, kes kasutasid paljundusaparaati kunsti tootmiseks, olid 1960. aastate [[KontseptualismKontseptuaalkunst|kontseptualistid]] ja rühm [[Fluxus]], kes tõstsid kunsti loomise protsessi olulisemaks lõpptulemusest. Ühena eelkäijatest mainitakse sageli [[Joseph Beuys]]i ja tema Greta Garbo sarja (1964). [[Andy Warhol]] muutis kordamisel põhineva esteetika oma kunsti üheks tunnusjooneks<ref>http://www.sirp.ee/archive/1998/09.10.98/Kunst/kunst1-4.html</ref>.
