Redaktsioon: 7. november 2018, kell 13:42 redigeeri Suuroja (arutelu \| kaastöö) 56 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. jaanuar 2019, kell 18:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{Lisaviiteid\|kuu=jaanuar\|aasta=2019}} {{Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2019\|kuu=jaanuar}} {{Saar \| Nimi = Pedassaar 16. rida ⟶ 17. rida: Saar asub mandrist umbes kilomeetri kaugusel ja kuulub [[Salmistu]] külla. Salmistu sadamast on võimalik ka saarele pääseda. [[Fail:Pedassaar - põhjaosa rannik.jpg\|pisi\|~~'''~~Pedassaar -– põhjaosa rannik~~'''~~]] [[Fail:Landvaotsa hiidrahnud - Pedassaar.jpg\|pisi\|~~'''~~Landvaotsa hiidrahnud~~'''~~]] [[Fail:Pedassaar - saare kirdeots.jpg\|pisi\|~~'''~~Pedassaar -– saare kirdeots~~'''~~]] [[Fail:Pedassaar - vaade Landvaotsa rändrahnudele.jpg\|pisi\|Pedassaar -– vaade Landvaotsa rändrahnudele]] [[Fail:Pedassaar - Landvaotsa liivakivastangu all.jpg\|pisi\|Pedassaar -– Landvaotsa liivakivastangu all]] 0,86 km² suurune saar on püsiasustuseta, kaetud männimetsaga. Pedassaare huvitavamaks vaatamisväärsuseks on loodetipus asuv 8–10 m kõrgune Landvaotsa liivakiviastang, mille läheduses madalad meres on kaks hiidrahnu (Landvaotsa I ja II). Edelakaldal on kaunis liivarand, kus kallas järsult sügavneb. Kolme meetri kaugusel veepiirist on sügavus juba üle kahe meetri. Veel paar meetrit edasi on sügavus peaaegu 14 meetrit. Saarel ei ole seetõttu sadamat, järsk veealuste kivideta kallas võimaldab randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel. Pedassaare metsad, kus valdavad erivanuselised liigivaesed nõmme- ja palumetsad, on tulekahjude läbi korduvalt kannatanud, viimati põles mets saare lõunaosas 1950.-ndatel ~~aastatel~~. Suuremat osa saarest katab männimets, mis istutati siia 1957.–1965. aastal. Saare põhjaosa valgusküllase männiku all, mere vahetus läheduses esineb kukemarjanõmmesid, loodeosa vanemas rannamännikus Landvaotsal ~~leideb~~leidub Põhja-Eesti üht tavalisemat käpalist: öövilget. Siin liivakivi astangus pesitseb ka saare arvukam värvuline – kaldapääsuke. Saare rannad on väga eriilmelised. Landvaotsa astangueelne rand on suhteliselt lai ja tasane, mille jalamit murrutab lainetus kõrge veeseisu ja tugeva tuule puhul. Astang madaldub saare kirdeosas nelja meetrini. Ulguotsa randa ja rannanõlva katab tihe munakatest vöönd. Saare idarand on liigestatud väikeste rändrahnurohkete lahtede ja neemedega. Saare edela- ja lääneosas esineb kitsas järsunõlvaline liivarand, mida iseloomustavad liiv-vareskaera-merihumuri kooslused. Rannakooslustele järgnevad sageli kaunite roosade õite ja punaste viljadega kurdlehise roosi põõsastikud. Pedassaar (Pöddar ehk Pöddre Sahr) esineb juba 1693. aastast pärineval Axel Holmi kaardil. Saare nime on seostatud seal kasvavate mändidega (pedajas – mänd). Kirjanduses esinevad ka Pädasaar ja Peedusaar. Esimesed teated saare asukatest pärinevad 1818. aasta lõpust, mil saarele kolis priimees Rammu juurtega Tõnno Klamas Salmistust. 19. sajandi alguses rajati saarele metsavahikoht. Saarel on peetud lühiajaliselt kõrtsi ning siin on asunud piirivalve kordon. Pedassaar on Kolga lahe kõrgeim ja vanim saar, mis kerkis veepinnale ligi 4000 aastat tagasi. Saart lahutab mandrist vaid kilomeetri laiune veeriba. Saare idakaldale on RMK rajanud matkajate tarvis metsamaja ning läänekaldale varikatusega lõkkekoht. Viimase juures algab ka 4 km pikkune vaheldusrikas Pedassaare loodusrada.

Pedassaar: erinevus redaktsioonide vahel