Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
253. rida:
Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus [[NKVD]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|julgeolekuorganitel]], mida Eestis juhtis julgeolekuminister [[Boris Kumm]]. Kommunistliku partei juhiks määrati aga [[Nikolai Karotamm]]. Poliitika tipnes [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EKP Keskkomitee VIII pleenum]]iga [[1950]]. aastal, kui Moskva viis läbi poliitilise puhastuse Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati süüdistatavaid kodanlikeks natsionalistideks ja millega moskvameelne rahvuskaader ja nn. [[juunikommunistid]] ([[Hans Kruus]] koos [[Nigol Andresen]]i, [[Johannes Semper]]iga) kõrvaldati juhtivatelt töökohtadelt ning asendati [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlaste]] ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased pandi põlu ala ning nende tööde avaldamine keelati. Uueks kompartei juhiks määrati [[Johannes Käbin]], kes jäi sellele kohale 28 aastaks.
Rahuolematus Nõukogude valitsuse repressiivpoliitikaga väljendus [[metsavennad|metsavendade]] aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953. Pärast relvastatud vastupanu mahasurumist jätkas edasi vaikne vastupanu mis kestis 1987. aastani ning hiljem arenes edasi laulvaks revolutsiooniks mis kestis kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aasta augustis. [[28. jaanuar]]il [[1949]] võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval [[29. jaanuar]]il [[1949]] otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. [[1949]]. aasta [[25. märts]]il Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati [[1950]]–[[1951]] küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal.
=== Hruštšovi aeg ===
| |||