Vikipeedia

13. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Turaids (arutelu | kaastöö)
77 muudatust
Resümee puudub
87. rida:
 
=== Vallutajate omavahelised suhted===
Ristisõdijad tegid koostööd ka Vene vürstiriikidega. [[Pihkva vürst]] Mstsislav[[Vladimir Mstislavitš]] andis oma tütre [[piiskop AlbertiAlbert]]i vennale naiseks ja ühiste jõududega tehti mitu sõjakäiku eestlaste vastu.
 
Ehkki Läänemere-äärsete riikide vallutamine toimus [[Rooma paavst]]i õnnistusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid.
 
Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja [[Vana-Liivimaa]]l sümbioos ilmalike[[ilmalik]]e ([[Liivi ordu]] ja Taanile kuulunud [[Eestimaa hertsogkond]]) ja otseste [[Rooma paavst]]ile alluvate vaimulike[[vaimulik]]e ([[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Riia piiskopkonnadpiiskopkond|Riia piiskopkon]]nad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames.
[[1230]] saabus Eestisse paavsti [[Gregorius IX]] viitselegaatviitse[[legaat]] [[Balduin Alnast|Alna Balduin]], kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade ([[Virumaa]] ja [[Järvamaa]]) tagastamise, kuid pärast lahkumist hõivasid ordu sakslased maakonnad uuesti ning [[1232]]. aastal, kui [[Balduin Alnast]] saabus Eestisse juba kui paavsti [[legaat]], saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku [[Tallinna kindlus]]e paavsti võimu alla andmise. Pärast seda määras paavst Balduini Põhja-Eesti, [[Zemgale piiskop|Zemgale]] ja [[Kuramaa]] [[Kuramaa piiskop|piiskop]]iks. Paavstile allusid veel [[Tartu piiskopkond]], [[Saare-Lääne piiskopkond]], [[Riia piiskopkond]].
 
[[1233]] tungisid paavsti legaadiga järjekordselt tülli läinud orduväed kallale legaadi valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele[[vasall]]idele (arvatavalt taani valitsemisajast paikseks jäänud taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kuulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed.
 
[[1233]] lõpul alustas Taani kuningas [[Valdemar II]] mereblokaadi [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] pealinna Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest ([[Lübeck]], [[Vestfaal]], [[Reinimaa]], [[Hansa Liit]]) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, [[Gregorius IX]] suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga [[Valdemar II]] kirikuvande alla panna.
 
Jätkates oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal[[Preisimaa]]l asuva ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite[[Semgalid|semgali]]te ja [[žemaidid|žemaitid]]e vastu, kuid purustati [[Saule lahing]]us (Päikeselahing) [[1236]]. Aastal [[1237]] kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile), [[Mõõgavendade ordu]] liitus [[Saksa ordu]]ga ja edaspidi kasutati nime [[LiiviLiivimaa ordu]].
 
Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i, kes pidas 1237/1238. aasta talvel läbirääkimisi maade tagastamise üle, mis tegelikult tähendas ordu Põhja-Eesti orduvasallide elatusallikatest ilmajätmist ja neile mõistliku kompensatsioonisüsteemi pakkumist, et säilitada rahu ja vältida sõjategevust. 1238. aastaks oli ordu vallutatud maavalduste 5800 [[aaker|aakrist]] maast jäänud ordu valdusse ainult 1895 aakrit.<ref name="X9aFU" /> Maade tagastamine venis kui 1238. aasta suveni, millal paavsti korraldusel kogunesid Taanis Sjællandi saarel legaat [[Modena Wilhelm]], Liivi ordumeistri [[Hermann Balke]] ja Taani kuningas [[Valdemar II]], kes sõlmisid [[Stensby leping]]u [[7. juuni]]l 1238.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/13._sajand_Eestis"