Auguste Comte: erinevus redaktsioonide vahel

Idee erilisest teadusest – mitte humanitaarteadustest ega metafüüsikast – oli 19. sajandil silmapaistev ja mitte ainult Comte'i peas tekkinud. Hiljuti on avastatud, et mõiste "sotsioloogia" – termin, mida omistati Comte'ile – oli juba kasutusele võetud aastal 1780, kuigi teistsuguse tähendusega. Seda terminit kasutas prantsuse esseist Emmanuel Joseph Sieyès (1748–1836). Sotsioloogia terminile uue tähenduse omandamist peetakse ikkagi unikaalseks. Comte pidas sotsioloogiat viimaseks ja suurimaks kõikide teaduste hulgas kokku. Tema meelest hõlmab see kõiki teisi teadusi, ühendab neid ja seob need ühtseks tervikuks.

 

 

Comte'i peetakse üldiselt esimeseks Lääne sotsioloogiks (talle eelnes neli sajandit tagasi [[Ibn Khaldūn]] Põhja-Aafrikas). Comte'i rõhuasetus sotsiaalsetel elementidel oli eelkäija kaasaegsele funktsionalismile. Paljusid Comte'i teooriate teatavaid osi vaadeldakse tänapäeval ekstsentriliste ja ebateaduslikena. Tema suur nägemus sotsioloogiast kui kõikide teaduste keskpunktist ei täitunud.

Tema teooriate rõhuasetus oli kvantitatiivsetel matemaatilistel alustel ning neid peetakse ka tänapäeval väga tähtsateks. See on alustalaks kaasaegsele positivismile, kaasaegsele kvantitatiivsele statistilisele analüüsile ning ka ärinduse otsustusprotsessidele. Tema kirjeldus tsüklilisest suhtest teooria ja praktika vahel on avaldanud mõju moodsatele ärisüsteemidele nagu Total Quality Management ja Continuos Quality Improvement. Vaatamata kvantitatiivse analüüsi propageerimisele nägi Comte piiranguid selle võimalustes seletada mitmeid sotsiaalseid nähtusi.

 

 

 

== Inimkonna religioon ==