Redaktsioon: 21. november 2018, kell 18:59 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 521 muudatust lingid en vikisse maha ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. jaanuar 2019, kell 15:59 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust P link par (+ masintoim) using AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Multimeeter''' (ka tester) on [[mõõteriist]]millega saab mõõta mitut elektrilist suurust, eelkõige [[elektripinge \|pinget]], [[voolutugevus]] ja [[takistus]]t. Mõõdetavasuuruse väärtust – näitu – saab lugeda osutiga skaalalt (analoogmultimeetrites) või elektrooniliselt [[näidik]]ult numbernäiduna (digitaalmultimeetrites). Pikka aega kasutusel olnud analoogmultimeetreid hakkasid alates 1990. aastatest asendama digitaalmultimeetrid, mis esitavad mõõtetulemuse [[LCD]]- või [[LED]]-näidikul. Multimeetri tähenduses mõistetakse eelkõige kompaktset (kaasaskantavat) patareitoitega universaalmõõteriista. Multifunktsionaalsed profimõõtevahendid võivad olla suurema täpsusega ja lisavõimalustega, ka võrgutoitega statsionaarsed seadmed. Multimeeter (sageli koos [[ostsilloskoop \|ostsilloskoobiga]]) on esmane mõõtevahend elektriseadmetes rikete avastamisel ja seadistustoimingutel (nt autotestrid). Peamiste mõõdetavate suuruste ühikute järgi on analoogmultimeetrit nimetatud ka [[avomeeter\|avomeetriks]]. 17. rida: Seega sisaldab multimeeter endas tavaliselt [[Ampermeeter\|ampermeetrit]], [[Voltmeeter\|voltmeetrit]] ja [[Oommeeter\|oommeetrit]]. Olenevalt mõõteriista tootjast ja kvaliteeditasemest on mõõteparameetrite seas ka muid elektrilisi suurusi, nagu vahelduvoolu tugevus (''I~''), [[mahtuvus]] (''C''), [[induktiivsus]] (''L''), vahelduvvoolu sagedus (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus \|füüsikalised suurused]], nt temperatuur (sisseehitatud või külgeühendatava [[andur]]iga). Analoogmultimeetritel on mõõdetavate suuruste valik reeglina piiratum kui digitaalsetel multimeetritel. 23. rida: [[Pilt:Messgeraet-udssr1.jpg\|pisi\|Analoogmultimeeter]] == Analoogmultimeeter == Analoogmultimeeter on [[Mõõteriist#Mõõtemehhanism \|pöördpool-mõõtemehhanismiga]] osutimõõteriist, mille pinge- ja voolumõõtepiirkonnad valitakse mõõtemehhanismiga ühendatavate jada- ja rööptakistite ümberlülitamise teel. Voolu mõõtepiirkondadel mõõdetakse tegelikult mõõdetava voolu poolt tekitatavat pingelangu sisseehitatud kindla väärtusega mõõtetakistusel (ehk [[Voolušunt\|voolušundil]]), mille takistust mitme mõõtepiirkonna saamiseks ümber lülitatakse. Vahelduvpinge ja -voolu mõõtepiirkondadel mõõdetav vahelduvvool enne näidikule andmist eelnevalt alaldatakse [[~~mõõtealadi~~mõõtealaldi]] abil. Takistuse mõõtepiirkondadel kasutatakse tavaliselt [[Oommeeter\|järjestikoommeetri]] lülitust, mille puhul mõõdetakse voolu, mis läbib järjestikku lülitatud mõõdetavat takistust ja eeltakistust (ehk etalontakistust), mis vastavalt takistuse mõõtepiirkonnale on erinev. Takistuste skaalal on selle mõõtelülituse kasutamisel null paremal (mida väiksem takistus, seda tugevam vool) ja skaala on tugevalt mittelineaarne. 36. rida: Analoogmultimeetri mõõtetäpsus on suures osas määratud kasutatava näidiku (indikaatori) täpsusega. Reeglina on see 1% suurusjärgus või veelgi halvem (näiteks 2,5% või isegi 4%). Oluliselt ebalineaarsete skaalade puhul (oommeeter, detsibell-skaalad) võib täpsus olla veelgi väiksem. Mõõteviga võib olla oluliselt suurem ka vahelduvpinge ja -voolu mõõtmisel, sest reeglina kasutatakse [[~~Mõõtealaldi\|mõõtealalditena~~mõõtealaldi]]tena lihtsaid [[Alaldi\|dioodalaldeid]]. Seda vaatamata eraldi (spetsiaalse veidi mittelineaarse) skaala kasutamisele vahelduvvoolu ja -pinge jaoks. [[Pilt:RE50G Range Digital Mutilmeter, professional Mutilmeter.jpg\|pisi\|Digitaalmultimeeter]] == Digitaalmultimeeter == Tänapäeva multimeetrid on enamasti digitaalsed ja LCD-ekraaniga. Digitaalmultimeetris muudetakse mõõdetav suurus temale vastavaks alalispinge väärtuseks. See alalispingesignaal digiteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]iga. Paljudes mõõteriistades kasutatakse numbrilise näidu saamiseks (kondensaatori laadimisel-tühjendamisel põhinevat) integreerivat muundurit ([[Dual-Slope ADC]]), mis muundab pinge väärtused vastavateks ajavahemikeks, mille pikkust väljendatakse selle ajavahemiku jooksul loendatud tugisageduse allika perioodide arvuga. Integreerimisvahemike pikkuseks on kuni 0,3 sekundit, mis on vajalik selleks, et vähendada näidiku viimaste numbrite vilkumist sellest, et mõõdetav suurus pole tavaliselt püsiva väärtusega. Niisugune muundamismeetod tagab analoog-digitaalmuundamise suure ajalise stabiilsuse ja häirekindluse, nii et mõõtetäpsus on kõigis mõõtepiirkondades küllalt hea (mõõteviga ei ületa ka lihtsamatel, 4-kohalise näiduga riistadel 1%. Pinge mõõtmisel on mõõtelülituse suure sisendtakistuse (tüüpiliselt 10 MΩ) tõttu mõõteriista enda mõju mõõdetavale ahelale tühiselt väike. 52. rida: Vahelduvvoolusuuruste mõõtmise jaoks kasutatakse täppisalaldi lülitust, mis praktiliselt välistab alaldusdioodi mittelineaarsuse mõju näidule (madalatel signaali sagedustel). Takistuse mõõtmine põhineb tavaliselt püsivooluallikaga lineaarse mõõtelülituse (lineaarse [[Oommeeter\|oommetri]]) kasutamisel (vt [[Oommeeter#Digitaaloommeeter \|digitaaloommmeeter]]). Mitmetes digitaalmultimeetrites on täiendavalt realiseeritud võimalus mõõta vahelduvvoolu sagedust (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus \|füüsikalisi suurusi]], nt ümbrustemperatuur (sisseehitatud [[andur]]iga) ja vedeliku temperatuur (külgeühendatava anduriga). Digitaalmultimeeter vajab kõigiks mõõtetoiminguteks elektrienergiat. Energiaallikaks on tavaliselt [[patarei]] pingega 9 V (6LF22). === Mõõteulatus ja lahutusvõime === Multimeetri lahutusvõime (resolutsiooni) all mõeldakse suurimat mõõteväärtuste – mõõtesammude – arvu, mida multimeeter saab näidikul kuvada. See arv on kõige sagedamini kas 4- või 5-kohaline. Igal [[kümnendsüsteem\|kümnendkohal]] võivad olla numbrid 0...9, välja arvatud esimene, kõrgeima väärtusega koht. Lahutusvõimet tähistatakse täisarvu ja murdosaga: 78. rida: === Mõõtetäpsus === Mõõtetäpsust ([[mõõtemääramatus]]t) väljendatakse protsentides, millele võib lisanduda viimase numbrikoha (''digit'') viga. Viga sõltub mõõdetava suuruse liigist ja mõõtepiirkonnast. Kui nt alalispinge 200 V piirkonnas on märgitud veaks ±(0,8% + 2 digit) ja mõõteriist näitab 183,5 V, siis suurim mõõteviga on 0,008 × 183,5 + 2 × 0,1 = ±1,7 V ja mõõdetava suuruse tegelik väärtus asub pingevahemikus 181,8 V kuni 185,2 V. Mida suurem on numbrikohtade arv näidikul, seda suurem on üldiselt ka multimeetri mõõtetäpsus. 85. rida: [http://jkhk.ee/media/Oppematerjalid/multu/multimeetriga_mtmine.html Multimeetriga mõõtmine] [http://www.eava.ee/~leps/Elektri_mootmised/MM/MM.htm Digitaalne multimeeter] *[http://zone.ni.com/devzone/cda/tut/p/id/3295 Digital Multimeter Measurement Fundamentals] {{Elektrimõõteriistad}} [[Kategooria:Mõõteriistad]]

Multimeeter: erinevus redaktsioonide vahel