'''Kabaree''' on [[meelelahutus]]vorm, mis kujunes välja [[19. sajand]]i lõpu [[Pariis]]is.
Esimene kabaree oli [[1881]] avatud "[[Le Chat Noir]]" ("Must'must kass"'), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise: [[luuletaja|poeedid]] lugesid ette oma värskeid töidteoseid, [[muusik]]ud laulsid ja esitasid klaveripalasidklaveripalu ([[Erik Satie]] alustas oma karjääri kabareedes), kõik soovijad võisid [[tants]]ida ja oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree [[Lapin Agile]] Pariisis [[Montmartre]]'i künkal.
Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'iRochechouarti bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. [[1889]] avati siiani tegutsev "[[Moulin Rouge]]". Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis [[kankaan]]i lihtrahvas ja sel puudus igasugune [[koreograafia]], on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada [[euro]]t välja peavad käima.
Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'il, sõja järel hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis [[Berliin]]i kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka muusikali "[[Kabaree (muusikal)|Kabaree]]" tegevustik, mille põhjal valmis [[1972]] samanimeline film [[Liza Minnelli]]ga peaosas.
