Vikipeedia

August Nigol: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''August Nigol''' ([[1. august]] [[1877]] [[Prangli küla]], [[Kambja kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[16. august]] [[1918]] [[Perm]], (mõrvati)[[Permi kubermang]]) oli eesti asundustetegelane, kooliõpetaja, kirjanik ja Helsingi eesti koguduse õpetaja.▼
 
▲'''August Nigol''' ([[1. august]] [[1877]] [[Prangli küla]], [[Kambja kihelkond]] – [[16. august]] [[1918]] [[Perm]] (mõrvati)) oli asundustetegelane, kooliõpetaja, kirjanik ja Helsingi eesti koguduse õpetaja.
 
==Elulugu==
August Nigol lõpetas Tartus[[Tartu]]s gümnaasiumi. Oli Peterburis[[Peterburi]]s apteekriõpilane ja töötas algkooliõpetajana. Õppis [[1900]]-[[1905]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta [[usuõpetaja]]na [[Pärnu]]s.
 
==Tegevus Venemaal==
Kindralkuberneri korraldusel oli ta sunnitud aastal [[1906]] Pärnust Venemaale lahkuma. Seejärel töötas ta [[saksa keelekeel]]e õpetajana [[Rostov Doni ääres|Rostovis Doni ääres]] ja [[Saraatov]]is. [[Juuli]]s [[1908]] ordineeriti ta [[pastor]]iks. [[1908]] - [[1909]] töötas ta Konstantinovka ([[Pjatigorsk]]) abipastorina. Kuid aastal

[[1909]]. aastal lõpetas ta kõrgema astme saksa keele kursused, siisning sai ta õiguse töötada [[gümnaasium]]i saksa keele õpetajana. [[1909]] töötas ta gümnaasiumiõpetajana [[Rostov]]is, aastal [[1910]] [[Jamburg]]i [[kommertskool]]is. Kuna tal ei õnnestunud aastal [[1910]] saada [[Viljandi Pauluse kogudus]]e õpetajaks, asus ta aastal [[1911]] [[Helsingi]]sse. Ta töötas alguses vene Aleksandri gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kuid ta tegutses ka eestlaste pastorina.<ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>.
 
==Tegevus Venemaa eesti asundustes==
Ent August Nigol tundis sügavat huvi Venemaa eesti asunduste vastu. [[1913]]. aastal lootis ta külastada [[Oudova]]t. [[1915]]. aastal reisis ta mööda [[Eestlased Krimmis|Krimmi eesti asundusi]]. [[1916]]. aastal reisis August Nigol mööda [[Vologda]], [[Ufaa]], [[Volga]] ja [[Arhangelsk]]i eesti asundusi. [[1917]]. aastal [[Vjatka]], [[Kostroma]], [[Jaroslavl]]i ja [[Samaara]] eesti asundusi.
 
[[1917]]. aastal [[Vjatka]], [[Kostroma]], [[Jaroslavl]]i ja [[Samaara]] eesti asundusi. Ameerikas elavate eesti seltside ja ühendust asjus küsitles ta [[Eduard Vilde]]t, kes elas alates [[1911]] USA-s ja pöördus [[1917]] kodumaale. Oma reisidelt kogus August Nigol suures hulgas andmeid 313 Venemaa eesti asunduse kohta, millest jutustava 96-leheküljelise käsikirja ta novembris 1917 Tartusse trükki saatis. Tartu langes aga novembris [[1917]] punaste kätte ja siis hävis ka August Nigoli käsikiri. August NigolTa koostas uue käsikirja, mis trükiti Tartus aastal [[1918]].▼
[[1916]]. aastal reisis August Nigol mööda [[Vologda]], [[Ufaa]], [[Volga]] ja [[Arhangelsk]]i eesti asundusi.
 
August Nigol kavatses Eestisse tagasi tulla tagasi, kuid kuna tal polnudei õnnestunud Eestis pastorikohta saada pastorikohta, üritas ta Eestisse tagasi pöördudanaasta poliitikute kaudu. NimeltTa kirjutas ta [[1917]]. aasta lõpus Venemaa eesti asunduste tegelasele [[Samuel Sommer]]ile oma soovist, et talle enesele ja Samuel Sommerile loodaks eesti poliitikute [[Jüri Vilms]]i ja [[Otto Strandman]]i abil töökohad tulevases Asunduste ministeeriumis. Nigol saanuks ministeeriumi juhi ja Sommer ministeeriumi sekretäri koha. Lähedasi suhteid poliitikutega näitab ka see, et ta [[nekroloog]]i ei kirjutanud mitte vaimulik, vaid tegevpoliitik [[Karl Einbund]] (Kaarel Eenpalu). Kuna Soomes ei teatud Eesti iseseisvumisega seotud asjaolusid, siis Nigol koos, [[Gustav Suits]]u ja [[Ferdinand Kull]]iga andsid välja 50-lehelise dokumentide kogumiku "Sini-musta-valkoinen".▼
▲[[1917]]. aastal [[Vjatka]], [[Kostroma]], [[Jaroslavl]]i ja [[Samaara]] eesti asundusi. Ameerikas elavate eesti seltside ja ühendust asjus küsitles ta [[Eduard Vilde]]t, kes elas alates [[1911]] USA-s ja pöördus [[1917]] kodumaale. Oma reisidelt kogus August Nigol suures hulgas andmeid 313 Venemaa eesti asunduse kohta, millest jutustava 96-leheküljelise käsikirja ta novembris 1917 Tartusse trükki saatis. Tartu langes aga novembris [[1917]] punaste kätte ja siis hävis ka August Nigoli käsikiri. August Nigol koostas uue käsikirja, mis trükiti Tartus aastal [[1918]].
 
Kuna Soome kodusõda lõppes mais 1918, samuti oli Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud [[3. märts]]il [[1918]] allkirjastatud [[Brest-Litovski rahuleping]]. SiisSelle tõttu arvati, et seosesreisimine sellegaVenemaale on muutunud reisimine Venemaale palju turvalisemaks. ▼
▲August Nigol kavatses Eestisse tagasi tulla, kuid kuna tal polnud õnnestunud Eestis pastorikohta saada, üritas ta Eestisse tagasi pöörduda poliitikute kaudu. Nimelt kirjutas ta [[1917]]. aasta lõpus Venemaa eesti asunduste tegelasele [[Samuel Sommer]]ile oma soovist, et talle enesele ja Samuel Sommerile loodaks eesti poliitikute [[Jüri Vilms]]i ja [[Otto Strandman]]i abil töökohad tulevases Asunduste ministeeriumis. Nigol saanuks ministeeriumi juhi ja Sommer ministeeriumi sekretäri koha. Lähedasi suhteid poliitikutega näitab ka see, et ta [[nekroloog]]i ei kirjutanud mitte vaimulik, vaid tegevpoliitik [[Karl Einbund]] (Kaarel Eenpalu). Kuna Soomes ei teatud Eesti iseseisvumisega seotud asjaolusid, siis Nigol koos [[Gustav Suits]]u ja [[Ferdinand Kull]]iga andsid välja 50-lehelise dokumentide kogumiku "Sini-musta-valkoinen".
 
[[10. juuni]]l [[1918]] anti kirikunõukogu poolt Nigolile luba Siberisse sõiduks. Augustis [[1918]] sõitis eesti asundustesseta Tartu jakaudu [[Moskva]]sse, kaudu. Moskvaskus kohtus ta ka Moskva [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendendi]] [[Paul Willigerode]]ga. Aga enne Siberi eesti asundustesse jõudmist arreteerisid punased ta [[Perm]]is ja lasid [[16. august]]il maha, andmata talle ühe pealtnägija sõnul ka võimalust telegrammi saatmiseks Moskva kindralsuperintendendile, kelle abiga ta lootis punaste käest vabaneda.<ref>Eest Entsüklopeedia VI kd. toim.Toimetaja [[Richard Kleis K./Ü]]. Loodus,. Tartu 1936, lk. Lk 198</ref>. ▼
▲Kuna Soome kodusõda lõppes mais 1918, samuti oli Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud [[3. märts]]il [[1918]] allkirjastatud [[Brest-Litovski rahuleping]]. Siis arvati, et seoses sellega on muutunud reisimine Venemaale palju turvalisemaks.
 
==Teoseid==
▲[[10. juuni]]l [[1918]] anti kirikunõukogu poolt Nigolile luba Siberisse sõiduks. Augustis [[1918]] sõitis eesti asundustesse Tartu ja Moskva kaudu. Moskvas kohtus ta ka Moskva [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendendi]] [[Paul Willigerode]]ga. Aga enne Siberi eesti asundustesse jõudmist arreteerisid punased ta [[Perm]]is ja lasid [[16. august]]il maha, andmata talle ühe pealtnägija sõnul ka võimalust telegrammi saatmiseks Moskva kindralsuperintendendile, kelle abiga ta lootis punaste käest vabaneda<ref>Eest Entsüklopeedia VI kd. toim. Richard Kleis K./Ü. Loodus, Tartu 1936, lk. 198</ref>.
*"200 palvet Nooresoo jaoks koolis ja kodus". Kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1908▼
*"Koolilaste waimulik Lauluraamat". Uue lauluraamatu järele kokku seadnud ja wäljaannud August Nigol. Tallinn 1908▼
*"Rahvakoolide isad ja põhjendajad Komenius ja Pestalozzi, nende elu ja õpetus". Mitmesuguste hallikate järele kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1909▼
*"Nooresoo kaswatusest : (Pedagogika) : Äratuseks, juhatuseks ja järelemõtlemiseks lastewanematele, kooliõpetajatele ja teistele hariduse sõpradele. 1. jagu, Nooresoo kaswatuse ajalugu" Kirjutanud August Nigol. Pärnu: [J. Reimanni pealadu], 1910▼
*"Ewangeliumi Lauluraamat". Helsingi 1916
*"Kodumaa kirikukorra uuendusest" August Nigol. Helsingi : Osakeyhtiö Kauppakirjapaino, 1917▼
*"Komenius ja Pestalozzi". Kokku seadnud August Nigol. Helsingi, 1917▼
*"Martin Lutheri elu ja õpetus : 400 aasta usupuhastuse-püha mälestuseks peetud kõne eestlastele Soomes". kokkuKokku seadnud August Nigol. Tartus : Postimees,. Tartu 1918▼
*"Soome teejuht 1914". Helsingi Eesti Haridusseltsi väljaanne (toimetajaks on August Nigol, aga seda pole kuskil mainitud)<ref>http://www.usuteadus.ee/failid/UA1_2001/05_UA_1_2001%2848%29_Saard.pdf</ref>▼
*Sini-musta-valkoinen = Blau-schwarz-weiss : Viron tasavallan julistamista ja Viron itsenäisyyskampailuaitsenäisyyskamppailua koskevia asiakirjoja. Helsinki: Juusela & Levänen, 1918▼
*"Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal". kokkuKokku seadnud August Nigol. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918▼
 
==Vaata ka==
*[[Eesti külad välismaal]]
 
==Kirjandus==
▲*"Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal" kokku seadnud August Nigol. Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918
▲*"200 palvet Nooresoo jaoks koolis ja kodus" Kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1908
▲*"Koolilaste waimulik Lauluraamat" Uue lauluraamatu järele kokku seadnud ja wäljaannud August Nigol. Tallinn 1908
▲*"Rahvakoolide isad ja põhjendajad Komenius ja Pestalozzi, nende elu ja õpetus" Mitmesuguste hallikate järele kokku seadnud August Nigol. Tallinn 1909
▲*"Nooresoo kaswatusest : (Pedagogika) : Äratuseks, juhatuseks ja järelemõtlemiseks lastewanematele, kooliõpetajatele ja teistele hariduse sõpradele. 1. jagu, Nooresoo kaswatuse ajalugu" Kirjutanud August Nigol. Pärnu: [J. Reimanni pealadu], 1910
*"Ewangeliumi Lauluraamat" August Nigol, Helsingi :(Jyvasküla : O. y. Keski-Suomen kirjapaino) 1916
▲*"Kodumaa kirikukorra uuendusest" August Nigol. Helsingi : Osakeyhtiö Kauppakirjapaino, 1917
▲*"Komenius ja Pestalozzi" Kokku seadnud August Nigol. Helsingi, 1917
▲*"Martin Lutheri elu ja õpetus : 400 aasta usupuhastuse-püha mälestuseks peetud kõne eestlastele Soomes" kokku seadnud August Nigol. Tartus : Postimees, 1918
▲*"Soome teejuht 1914" Helsingi Eesti Haridusseltsi väljaanne (toimetajaks on August Nigol, aga seda pole kuskil mainitud)<ref>http://www.usuteadus.ee/failid/UA1_2001/05_UA_1_2001%2848%29_Saard.pdf</ref>
▲*Sini-musta-valkoinen = Blau-schwarz-weiss : Viron tasavallan julistamista ja Viron itsenäisyyskampailua koskevia asiakirjoja. Helsinki: Juusela & Levänen, 1918
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/August_Nigol"