Redaktsioon: 8. august 2018, kell 11:09 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P Tühistati kasutaja 146.255.181.186 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. detsember 2018, kell 16:05 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 907 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
38. rida: '''Kuperjanovi jalaväepataljon''' (endiste nimedega ''Kuperjanovi partisanide pataljon'', ''Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon'' ja ''Jalaväe Väljaõppe Keskus (JVÕK) Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljon'') on [[Eesti Kaitsevägi\|Eesti kaitseväe]] [[Eesti Maavägi\|Maaväe]] [[pataljon]]isuurune [[jalavägi\|jalaväe]] suunitlusega väeosa asukohaga [[Võru]]s. Kuulub alates 2014. aaastast [[2. jalaväebrigaad]]i alluvusse. == Ülesanne == 48. rida: Pataljonis õpetatakse välja jalaväe allüksusi ja antakse koolitust [[nooremallohvitser]]idele. Selleks on pataljoni rahuaegne koosseis suudetud ühildada 75% sõjaaja jalaväepataljoni koosseisuga. Rahuaegses koosseisus on: pataljoni [[staap]] staabikompanii (lahingtoetuselementideta) 93. rida: *välisuurtükiväe patarei nr. 14, lipnik [[Christian Freiberg]] Kuperjanovi partisanide pataljoni ~~ametlikuks~~ametlik ~~sünnipäevaks~~sünnipäev on 23. detsember 1918, mil [[leitnant]] [[Julius Kuperjanov]] sai ~~tookordselt~~toonaselt [[2. Diviis\|2. diviis]]i ülemalt [[kolonel]] Limbergilt ametlikult loa erilise [[partisan]]ide salga moodustamiseks. Loodud väeosa nimetati esialgu “Kuperjanovi partisanide salgaks” (Kuperjanovi päevakäsk nr 2, 25.12.1918). Ametlikult nimetati seda kuni 25. jaanuarini 1919<ref name="3XqIv" /> [[Tartu maakonna kaitsepataljon]]iks, siis lühikest aega ''Tartu partisanipataljonik''s ja pärast Kuperjanovi surma (2. veebruar 1919) [[3. veebruar]]ist 1919 ''Kuperjanovi partisanide pataljoniks''. 1. detsembril 1919 kinnitatud uue struktuuri kohaselt oli ''Kuperjanovi partisanide polgus'' neli pataljoni, millest kolme kuulus kolm ja ühte neli roodu. 145. rida: 1990. aastail oli väeosa tuntud oma range [[Distsipliin (sõjandus)\|distsipliin]]i, [[füüsiline ettevalmistus\|füüsilise]] ja ka [[lahinguline ettevalmistus\|lahingulise ettevalmistuse]] ning [[lahinguvalmidus]]e poolest{{lisa viide}}. Muuhulgas pandi rõhku [[käsitsivõitlus]]ele ja avalikel demonstratsioonidel teostati saltohüppeid masinatelt. 2004. aaasta algusest nimetati pataljon Jalaväe Väljaõppekeskuseks Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon. Muudeti ära senine jalaväepataljonipõhine struktuur, kaotades osa pataljonile iseloomulikke allüksusi. Formeeriti aga juurde ([[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]]ist samal ajal seoses peatse sulgemisega kaotatud) [[luure]]kompanii, mis muidu jalaväepataljoni ei kuulu. Samal aastal alustati [[sõjaväelinnak]]u ~~põhjaliku~~põhjalikku ~~renoveerimisega~~renoveerimist ja ~~moderniseerimisega~~moderniseerimist, mis kestis mitu aastat. Alates 1. jaanuarist 2009 kannab väeosa nime Kuperjanovi jalaväepataljon. Alates suvest 2014~~. a~~ kuulub pataljon seoses kaitseväe struktuurireformiga 2. jalaväebrigaadi. Samuti on põhiosas taastatud üksuse (2004. aaasta reformidega seoses ära muudetud) jalaväepataljoni põhine struktuur. Taara linnakut hakati jagama [[Lahingukool\|Lahingukooliga]] (varem asus Meegomäel), mille tarvis rajati linnakusse kasarmuhoone. ==Viited==

Kuperjanovi jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel