Vikipeedia

Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
14. rida:
==Keskaeg==
===Narva Taani hertsogkonnas===
{{Vaata|Eestimaa hertsogkond}}, ''[[|Taani valdused Eestis]]'', ''[[|Narva linnus]]''}}
Novgorodlaste ja [[karjalased|karjalaste]] ühisvägi laastas [[1253]]. aastal maa-alad lääne pool Narva jõge. [[1254]]. aastal tegid [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] vägede ja Taani kuninga Virumaa vasallide [[Otto von Lüneburg]]i ja Didrich von [[Kiwel]]i (Tidemandus de Kiveloe, Tidemannus ehk Theodoricus de Toyvele) juhtimisel sõjaretk Narva taha, [[vadjalased|vadjalaste]] ja [[karjalased|karjalaste]] maale.
 
26. rida:
 
Linn kasvas ruttu, sai tõenäoliselt juba [[1302]]. aastal Tallinna ([[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]]) Taani kuningalt, keda sestpeale peeti lossi omanikuks. 1329. aastal nimetatakse Narvat esimest korda kui ''castrum et civitas'' – linnus ja linn.
{{Vaata|Narva raad}}, ''[[|Narva rae liikmete loend]]''}}
Aastatel [[1341]]–1342 toimunud [[Liivimaa–Pihkva sõda|Liivimaa–Pihkva sõja]] ajal, [[1. aprill]]il [[1342]] põletasid [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] väed Narva teist korda, tungides [[missa]] ajal lossi ja tappes kõik linlased.
 
52. rida:
Seejärel oli [[Virumaa]] ja Narva aastatel 1558–1581 [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] võimu all ning järgmisel aastakümnel muutus Narva tähtsaks kaubalinnaks. Narva kujunes Vene riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks. Sõja tulemusel jäi Venemaa tsaaririigi valdusse: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. [[1559]]. aasta suvel andis [[Vene tsaar]] oma kaupmeestele korralduse tuua kaubakontor [[Viiburi]]st üle Narva. Samal aastal alustasid kaubavahetust Narva kaudu [[Lübeck]]i kaupmehed. Inglise kaupmehed jõudsid Narva [[1560]] ning [[transiitkaubandus]] Venemaaga kandus Tallinnast üle Narva.
{{tsitaat|Nukra meelega ja südamevalus vaatasid Tallinna elanikud [[Roosiaed|Roosiaialt]] ([[Suure Rannavärava eesvärav|Rannavärav]]a juures olnud künkalt) ja vallidelt, kuidas väljamaa laevad Tallinnast mööda Narva poole purjetasid. Nad hüüdsid appi Rootsi valitsust ning see keelaski [[Lübeck]]ile ja kõigile teistele Läänemere-äärsetele linnadele kaubanduse "ristiusuliste vaenulise" Vene riigi all oleva Narvaga valjult ära. Kuid keeld jäi mõjutuks, sest äriasjus ei küsita tunnetest.|[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika]], [[Balthasar Russow]]|}}
Rootsi kuningas, kes oli 1561. aastal Tallinna linna oma kaitse alla võtnudjavõtnud ja oli ka kohustunud kaitsma Tallinna [[laokohaõigus]]i, lasi 1562. aastal, pärast [[nelipühad|nelipühi]] Soome lahel Narvast saabunud [[Lübeck]]i kaupmeeste laevad kinni pidada ning konfiskeeris varad Rootsi riigi kasuks. Laevade konfiskeerimine oli ka hiljem [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] üheks põhjuseks. 1566. aastal pidas Rootsi admiral [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] üle 200 laeva Narva kaubateelt kinni, mis olid laaditud Inglise ja muude maade kalli kaubaga ([[Kalev (riie)|kalev]]iga), mis muutis kaubatee Narva ohtlikuks. Narva blokeerimineblokeerimise lõpetatilõpetasid Rootsi võimude pooltvõimud alles [[1570]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahu]]lepingugalepingu järel.
 
1570. aastal toimus [[Moskva tsaar]]i [[opritšnina]] rüüsteretk [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] tulemusel [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] liidetud Narva, [[Novgorodi veresaun]]a jätkuna, tapeti Novgorodiga seotud Narva venelasi, hävitati, põletatati. Linna vene rahvusest elanikud hävitati, kuid saksa kaupmehi ja Liivimaa talupoegi ei puututud.
===Kahekümneviieaastane sõda===
{{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}
[[1573]] korraldasid venelased suure sõjakäigu Narva kaudu Eestisse, [[Paide piiramine (1572–1573)|vallutades]] [[Paide ordulinnus|Paide linnus]]e. Pärast seda läks 16 000-meheline sõjavägi vallutama Läänemaad, sai aga [[Koluvere lahing]]us rootslastelt lüüa.
 
[[27. august]]il [[1577]] tegid Rootsi väed sõjakäigu Narva jõe suudmesse, kus mitmed majad maha põletasid, paarsada venelast tapsid ja paar laeva sõjasaagiks said. [[1579]]. aastal suvel tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Narva, milles põletasid maha Narva alevid. Sama aasta sügisel toimunud sõjakäigu ajal [[Narva piiramine (1579)|piirasid nad ka Narva linna]], kuid edutult.
69. rida:
[[File:Sw BalticProv en.png|pisi|Narva [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi dominioonid|dominiooni]] pealinnana]]
Aastatel [[1610]]–[[1613]] toimunud [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] tulemusena, milles osalesid [[Rzeczpospolita]] ja [[Rootsi Kuningriik]] ning [[Romanovite dünastia]] Moskva tsaaririigi troonikandidaadid, kaotaskaotasid tsaar [[Mihhail I Fjodorovitš]] ja [[Moskva tsaaririik]] kaotas Ingerimaa uuesti Rootsile ja [[Rootsi riigipeade loend|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]ile. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga, said [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] valdusse. [[Ingerimaa]] [[Ingerimaa kubermang|kubermang]]u keskuseks [[1651]]. aastast oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa [[Rootsi Ingeri#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur.
{{Vaata|Rootsi Ingeri}}
 
76. rida:
[[17. sajand]]i teisel poolel hakati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] korraldusel Narva linna välja ehitama esinduslinnaks<ref name="XdAec" />. Linna väljaehitamise üheks põhjuseks oli asjaolu, et [[Rootsi]] soovis selle muuta oma teiseks [[pealinn]]aks. Rootsil olid suured vallutatud alad [[Ingerimaa|Ingeri-]] ja [[Vadjamaa]]l, mida oli ebamugav kaugel teisel pool [[Läänemeri|Läänemerd]] asuvast [[Stockholm]]ist valitseda.
 
Rootsi teiseks pealinnaks Narva siiski ei saanud, küll aga sai Narva suursuguse [[Barokk|barokse]] [[Narva vanalinn|Narva]] [[vanalinn]]a ning [[1671]]. aastal valmis üks Eesti esinduslikumaid hooneid läbi aegade – [[Narva raekoda]], [[Narva börsihoone]] (1695–1704) ning ka esinduslikud [[Hans Kindler]]i poolt hollandi vanaklassitsistlikus stiilis (1688–1693) ehitatud [[linnusekrahv]] [[Christian von Kochen]]i paleetaoline hoone, Narva [[raehärra]] H. Poorteni elamu (1695–1704) ja [[reeder]] Kettlewelli elamu 1698. aastal ning Narvas üheks [[Dahlbergi bastionaalne kaitsesüsteem|Dahlbergi bastionaalse kaitsesüsteem]]i ehitustööde juhiks ja Narva raekoja ehitamist juhtinud [[Stahl von Holstein]]i elamu, mis hävisid [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] või sellele järgnenud linna taasehitamisel<ref name="Zp1Km" />. Märgatavalt arenes ka majandus ja kaubandus linnas janing selle ümbruses<ref name="Po5YG" />.
{{Vaata|Narva vanalinn}}
 
82. rida:
===Vene–Rootsi sõda 1656–1661===
[[1656]]. aastal algas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vaheline [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene–Rootsi sõda]], 1657. aasta alguses põletasid Vene väed maha linna alevid ja [[13. märts]]il 1658 ületasid Vene väed tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi vägede eelposte algselt [[Joala]] küla juures ning seejärel piirasid 17.–[[20. märts]]ini [[Narva piiramine (1658)|Narva linna]]. Piiramise lõpetas Rootsi ja Vene vahel sõlmitud vaherahu.
{{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}}, ''[[|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)]]''}}
 
===Narva kindlustused ja bastionid===
{{Vaata|Narva kindlus}}, ''[[|Narva bastionid]]''}}
 
[[Pilt:Narva fortress.jpg|pisi|Narva kindlus koos bastionide asukohtadega tänapäevasel Narva kaardil: 1-Spes, 2-Justitia, 3-Pax, 4-[[Victoria bastion|Victoria]], 5-Honori, 6-Gloria, 7-Fama, 8-Triumphi, 9-Fortuna]]
95. rida:
{{commonskat|Narva in the 18th century|18. sajand Narvas}}
Üsna [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algul, [[30. november|30. novembril]] [[1700]] toimunud [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa, [[Narva piiramine (1704)|Narva vallutati]] 1704. aastal ning Eestimaa läks [[1710]]. aastal reaalselt Venemaa võimu alla.
{{Vaata|Põhjasõda}}, ''[[|Põhjasõda Eesti alal]]''}}
{{Vaata|Narva piiramine (1700)}}, [[|Narva lahing (1700)]], [[|Narva piiramine (1704)]]}}
[[File:Ivangorod1860.jpg|thumb|260px|[[Jaanilinn]] ja Narva 1860. aastal]]
 
139. rida:
 
Eesti Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud [[Utria dessant|Utria dessandi]]ga linna [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918-1919)|Nõukogude okupatsioon]]ist.
{{vaata|Eesti Vabadussõda}}, ''[[|Narva lahing (1919)]]'', ''[[|Viru rinne]]'', ''[[|Loodearmee]]''}}
 
===Narva Eesti iseseisvusaastail 1918–1940===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_ajalugu"