Ahrntal: erinevus redaktsioonide vahel

Põhjast, läänest ja edelast ümbritsevad valda [[Zillertali Alpid]]. Nende Alpide peaahelik oru eesotsas moodustab ka piiri [[Austria]]ga. Kõige tähtsamate mägede seas on vallas [[Turnerkamp]] (3418m3418 m), [[III Hornspitze|Hornspitzen]], [[Schwarzenstein (Zillertali Alpid)|Schwarzenstein]] (3369 m), [[Großer Löffler]] (3379 m), [[Wollbachspitze]] (3210m3210 m) ja [[Napfspitze (Ahrntal)|Napfspitze]] (3144 m). Ahelikud läänes ja edelas, sealhulgas [[Speikboden (Zillertali Alpid)|Speikbodeni massivmassiiv]], eraldavad Ahrntali [[Mühlwald]]ist [[Mühlwaldi org|Mühlwaldi orus]]. Kagus on [[Durrecki Grupp]], [[Venedigeri Grupp|Venedigeri Grupi]] alamahelik koos [[Durreck]]i (3135 m) ja [[Hirbernock]]iga (3010 m), mis moodustavad [[Sand in Taufersi]] valla ja selle [[Rein in Taufers]]i küla piiri. Suurt osa Durrecki Grupist kaitstakse [[Rieserferner-Ahrni looduspark|Rieserferner-Ahrni looduspargi]] osana.

Oru nimi ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 11. sajandil. ''Aurina vallis'' on mainitud aastal 1048, ajavahemikul 1070–1080 ilmus dokumentidesse kujul ''Ourin'' või ''Ouren''.

[[Itaalia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e järgiandmetel kõneleb 98.,76% rahvastikust esimese keelena [[saksa keel]]t, 0,93% [[itaalia keel]]t ja 0,31% [[ladiini keel]]t.