Nõmme: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Heakeel (arutelu | kaastöö)
Heakeel (arutelu | kaastöö)
20. rida:
'''Nõmme''' oli [[linn]] [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]ast edelas.
 
[[19. sajand]]i lõpul kujunes Nõmme tallinlaste suvituskohaks. [[1872]]. aastal valmis [[raudtee|laiarööpmelise]] [[Balti raudtee]] äärde [[Nõmme raudteepeatus|Peatus Seitsmendal Verstal]]. See soodustas Nõmme kasvu ning arengut. Enne seda oli Tallinna ja Paldiski vahel vaid kaks jaama – [[Keila]] ja [[Klooga]]. [[1880]]. aastal anti Nõmme [[Jälgimäe mõis]]a haldusalast üle [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vallale]]. [[1917]]. aastal sai Nõmme [[alev]]i ja [[1926]]. aastal juba linna õigused. [[29. juuli]]l [[1940]] liideti Nõmme Tallinnaga. Tänapäeval kuulub [[Nõmme linnaosa]] Tallinna linna koosseisu.<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241" />
 
Nõmme keskuseks kujunes praeguse raudteejaama ja turuplatsi vaheline ala. Siia koondusid linnavalitsus, [[postkontor]], [[politseijaoskond]], [[polikliinik]] ja teised asutused.
33. rida:
Kuni XIX sajandi keskpaigani oli Nõmme peaaegu asustamata. Hõreda männimetsaga kaetud ala läbisid Viljandi- ja Pärnu-suunalised teed ning metsatee Saku mõisani. Vanemates ürikutes ([[Taani hindamisraamat]]us) mainitakse suurima asustusena [[13. sajand]]il rajatud [[Pääsküla küla]].<ref name="m4ijc" />
 
Aastal [[1371|1371.]] aastal mainitakse praeguse Nõmme territooriumil asuvat Hohenhaupti (Kõrgepea – Glehni lossi asupaika) vaid Tallinna [[saras]]e ühe punktina. Vanadelt kaartidelt on täheldatud veel mõni ehitis, nagu Mägedevahe (''meggedewaheMeggedewahe Krog'', 1689) ja Nõmme kõrts (''Nöme'', 1798).<ref name="rSFIm" />
 
Aastatel [[1821]]–[[1919]] kuulusid Nõmme alad [[Jälgimäe mõis]]ale ([[saksa keel]]es ''Jelgimeggi''), mille omanik oli [[Glehn]]ide perekond. [[1886]]. aastal ehitas [[Nikolai von Glehn]] [[Mustamäe nõlv]]ale endale uue kodu – Hohenhaupti lossi (nn [[Glehni loss]]), jättes nii Jälgimäe mõisa kõrvalmõisaks.<ref name="PtCKA" />
39. rida:
=== Areng aastatel 1872–1917 ===
[[Pilt:Glehn.gif|thumb|Nikolai von Glehn]]
[[1870. aastad|1870. aastatel]] jõudis [[raudtee]] ka Jälgimäe mõisa maadele. Valminud [[Balti raudtee]] (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) ahvatles paljusipaljusid suvitajaid avastama uusi väljasõidu kohtiväljasõidukohti. Nii jõuti Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks Mägedeks. Uus suvituskoht osutus tallinlaste seas niivõrd populaarseks, et [[1872]]. aasta kevadel algatati asjaajamine raudteepeatuse rajamiseks [[Nõmme kõrts]]i lähedusse. Raudteevalitsuse operatiivne tegutsemine päädis sellega, et sama aasta [[15. juuni]]l oli suvises sõiduplaanis märgitud uus raudteepeatus: '''Peatus Seitsmendal Verstal''' (saksa keeles ''Haltestelle auf der 7. Werst'', [[vene keel]]es Oстановочный пункт на 7. версте). Alates [[1874|1874.]] aastast kannab raudteepeatus juba suupärasemat nime '''[[Nõmme raudteepeatus|Nõmme]]''' (saksa keeles ''Nömme'', vene keeles Неммe)<ref name="DAx05" /><ref name="qha33" />.
 
Mõistes regulaarsest raudteeühendusest tulenevaid loendamatuid võimalusi, hakkas [[Nikolai von Glehn]] raudteepeatuse ümbruses maid välja rentima,<ref name="KAnQZ" /> soodustades nii suvilate ehitamist. Esimeseks rentnikuks on dateeritud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1873]] Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Rahvajutu järgi olla von Glehn pärast tehingut lausunud: ''"Seie saagu lenn."''<ref name="d85W8" />