Võrdlev psühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Donald Dewsbury uuris mitmete psühholoogide töid ja nende definitsioone ning järeldas, et võrdleva psühholoogia eesmärk on luua üldiseid printsiipe, mis keskenduvad põhjuslike seoste leidmisele.
Käitumisele kui konstruktile võrdleva psühholoogia kaudu lähenemine võimaldab hinnata käitumise eesmärki [[Niko Tinbergen]]
== Ajalugu ==
Võrdleva psühholoogia mõiste tuli kasutusele [[19. sajand]]i lõpul, kui [[George Romanes]] alustas tööd loomapsühholoogiaga, inspireerituna [[Charles Darwin]]i uurimustest. Sellest sai tähtis akadeemiline teadusharu [[Edward Thorndike]] uuringute ja [[Ivan Pavlov]]i tingitud käitumise uurimisega.
Algselt kasutati võrdlevat psühholoogiat katseloomadel, et leida bioloogiliste organismide käitumise põhitõdesid, mida rakendada ka inimestel. Huvi loomade sotsiaalse käitumise vastu on alati olnud võrdleva psühholoogia väiksem osa, kuigi [[Thorleif Schjelderup-Ebbe]] kanade sotsiaalse domineerivuse uuringud, pannes aluse "nokkimisjärjekorra" (''pecking order'') mõistele, oli tähtsaks panuseks sellel alal.
Varaseimad tööd sipelgate sotsiaalsest organiseerumisest ning loomade kommunikatsioonist ja psühholoogiast on kirjutatud al-Jahiz<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Al-Jahiz|Pealkiri=al-Jahiz|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>'i poolt, kes oli 9. sajandi teadlane ning kes kirjutas nendel teemadel mitmeid töid. 11. sajandi afro-araabia kirjanik Ibn al-Haytham ([[Ibn al-Haytham|Alhazen]])<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Ibn_al-Haytham|Pealkiri=Alhazen|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> kirjutas traktaadi "Meloodiate mõjust loomade hingele", mis käsitles muusika mõjusid loomadele. Al-Haytham demonstreeris selles traktaadis, kuidas kaameli liikumiskiirust võib muusika kasutamisega nii kiirendada kui ka pidurdada; ta toob ka teisi näiteid muusika mõjust loomade käitumisele. Ta eksperimenteeris ka hobuste, lindude ja roomajatega. 19. sajandil jätkasid paljud läänemaailma teadlased uskumist, et muusika on ainuüksi inimpopulatsiooni nähtus, kuid eksperimendid alates tollest ajast on õigustanud Ibn al-
[[Charles Darwin]] oli võrdleva psühholoogia loomise keskmes; on arvatud, et psühholoogiast tuleks rääkida kahes osas: (1) psühholoogia enne ja (2) pärast
19. sajandi lõpus oli veel mitmeid teadlasi, kelle töö oli samuti väga suure mõjuga. Douglas Alexander Spalding<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_Spalding|Pealkiri=Douglas Spalding|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> oli mees, keda kutsuti "esimeseks eksperimentaalbioloogiks" ning kes töötas peamiselt lindudega: ta uuris instinkte, märkide jätmist ning visuaalset ja auditoorset arengut. Jacques Loeb <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Jacques_Loeb|Pealkiri=Jacques Loeb|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> rõhutas käitumise objektiivse uurimise tähtsust, Sir John Lubbock<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/John_Lubbock,_1st_Baron_Avebury|Pealkiri=Sir John Lubbock|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on krediteeritud kui esimene, kes kasutas õppimise uurimiseks labürinte ja puslet ning [[Conwy Lloyd Morgan]]
Võrdleva psühholoogia pika ajaloo jooksul on mitu korda proovitud seda muuta distsiplineeritumaks lähenemiseks, milles uuritaks eri liike sarnaste meetoditega ning tulemusi tõlgendataks eri liikide fülogeneetilistele või ökoloogilistele taustadele toetudes. Käitumuslik [[ökoloogia]] andis 1970
Püsiv küsimus, millega võrdlevad psühholoogid on tegelenud, on eri loomaliikide suhteline intelligentsus. Mõningad varajased katsed tõeliselt võrdlevas psühholoogias hindasid, kui hästi suudavad eri liikide esindajad erinevaid ülesandeid selgeks õppida, kuid tagasivaatavalt võib näha, et need ülesanded ei olnud piisavalt keerukad ning ei analüüsitud erinevate ülesannete nõudmisi ega võrreldud valitud liike. Kuigi termini "[[intelligentsus]]" definitsioon võrdlevas psühholoogias on tugevalt mõjutatud [[Antropomorfism|antopomorfism]]<nowiki/>ist ja keskendub konkreetsetele ülesannetele, keerulistele probleemidele, õppimise ümberpööramisele, õppimise tüüpidele ja vaheldumisele, esineb siiski rohkelt praktilisi ja teoreetilisi probleeme. Kirjanduses on "intelligentsus" defineeritud kui mis tahes, mis on inimese jõudlusele kõige lähemal ning mis ignoreerib käitumisi, mida inimene tavaliselt ei suuda. Täpsemalt, võrdlevad uurijad maadlevad probleemidega, mis on seotud individuaalsete erinevustega, motivatsiooni ja tugevuse erinevustega, sensoorsete funktsioonide erinevustega, motoorse mahutavuse erinevusega ja liigiomase valmisolekuga (s.t. mõned liigid on rohkem arenenud ning suudavad omandada ühte tüüpi käitumisi kiiremini kui teisi).▼
▲Püsiv küsimus, millega võrdlevad psühholoogid on tegelenud, on eri loomaliikide suhteline intelligentsus. Mõningad varajased katsed tõeliselt võrdlevas psühholoogias hindasid, kui hästi suudavad eri liikide esindajad erinevaid ülesandeid selgeks õppida, kuid tagasivaatavalt võib näha, et need ülesanded ei olnud piisavalt keerukad ning ei analüüsitud erinevate ülesannete nõudmisi ega võrreldud valitud liike. Kuigi termini "[[intelligentsus]]" definitsioon võrdlevas psühholoogias on tugevalt mõjutatud [[Antropomorfism|antopomorfism]]
== Võrdlev psühholoogia ja võrdlev meetod ==
35. rida ⟶ 32. rida:
== Uuritud liigid ==
Psühholoogid on uurinud suurt hulka liike. Siiski on sellel alal domineerinud liikide arv väike. [[Ivan Pavlov|Pavlov]] kasutas koeri; kuigi neid on uuritud palju, ei ole neid uuritud täielikult (tehtud on spetsiifilisi uuringuid ja eksperimente). Kasvav huvi loomade ebanormaalse käitumise vastu on viinud uurimised taas koduloomade juurde. Thorndike kasutas kasse, kuid Ameerika võrdlevad psühholoogid läksid
[[Burrhus Frederic Skinner]] tutvustas uurimisobjektina tuvisid, ning tuvid on jäänud mõnel alal oluliseks uurimisobjektiks siiani. Alati on olnud huvi primaatide uurimise vastu; tähtis panus sotsiaal- ja arengupsühholoogiasse oli [[Harry Harlow]]'
On võrreldud ka mitteinimesest primaatide keele arengut võrreldes inimeste keele arenguga. Näiteks Gardner (1967) õpetas edukalt naissoost šimpansile
Loomi, keda on arvatud olevat intelligentsed, on samuti järk-järgult rohkem uuritud. Näiteks [[vares]]ed, papagoid (eriti Aafrika hall papagoi) ja delfiinid.
52. rida ⟶ 49. rida:
Koerte käitumine alastimuleerituse puhul sõltub väga palju koera tõust ja individuaalse looma iseloomust. Näiteks laikad rikuvad täielikult aiad ja majad, kui nad ei saa piisavalt aktiivsust. Koerad on vastuvõtlikud ka psühholoogilisele kahjustusele, kui nende peal vägivalda kasutatakse. Kui neid koheldakse väga halvasti, võivad nad ohtlikuks muutuda.
Süstemaatiline loomade käitumishäirete uurimine põhinebki loomapsühholoogia uuringutel, kaasates ka tingliku ja vahenditega uuringud, kuid ka etoloogilised uuringud loomuliku käitumise kohta. Igatahes, vähemalt sarnaste koduloomade puhul aitab kaasa kogemus, mis on tulnud pikaajalisest loomadega töötamisest.
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
| |||