Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Hansa Liit''' (''hanse'' tähistas [[vanasaksa keel]]es meeste salka) oli [[13. sajand|13.]]–[[17. sajand]]il tegutsenud [[Põhja-Saksamaa]], [[Skandinaavia]] maade, [[Madalmaad]]e ja [[Liivimaa]] linnade [[kaubandus]]lik ja [[poliitika|poliitiline]] liit.
 
Liidu juhtlinnaks oli [[Lübeck]]. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelisest kaubandusest.
 
== Liidu tekkimine ==
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.
 
[[13. sajand]]il toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[Hansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutussai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
[[Pilt:Siegel Elbing 1350.jpg|thumb|[[Hansakoge]] 14. sajandi [[Elbing]]i pitsatil]]
13. sajandil [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma riigi]] keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Pärast esimest Lübeckis toimunud [[hansapäev]]a [[1356]]. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest.
Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev [[aadel]], kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. [[1356]]. aasta [[Kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. [[Saksa ordu]]ga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.
 
Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaal vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui [[Augsburg|Augsburgis]] kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklasialamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kes omasid varandusi või kellel oli oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[gild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised.
 
[[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] väljendas sõnaselgelt meeste ja naiste võrdõiguslikkust kaubandustegevuses: mitte ükski vallaline, abielus naine või lesk ei või müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei ole selle ettevõtte omanik, kusjuures otsuse tegemisel on ta niisama sõltumatu kui mees. Teiste sõnadega väljendades kauplev naine võis käituda oma varadega nii, kuidas ta soovis, kuid ta pidi kandma ka vastutust oma varade eest. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks töörakenduse allikaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse võrdselt meestega. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a- ja [[siid]]itöötlemiseks.
==Kaubavahetus ja kaubateed==
[[Pilt:Haupthandelsroute Hanse.png|thumb|Peamised kaubateed]]
Ülekaalus oli [[merekaubandus]]. Tähtsaim kaubatee kulges liinil [[Novgorod]] [[Tallinn]] [[Visby]] [[Lübeck]] [[Hamburg]] [[Brugge]] [[London]].
 
Idast veeti läände [[karusnahk]]u, [[vaha]], [[mesi|mett]], [[teravili|teravilja]], [[lina]], [[kanep]]it, [[puit]]u ja loomanahku.
==Hansa Liit ja Skandinaavia==
[[Pilt:Bryggen_in_Bergen_(2).jpg|thumb|Hansa kaupmeeste majad [[Bergen]]is]]
Keskajal, [[13. sajand]]il oli tähtsaimakstähtsaim [[hansalinn]]aks ja kaubanduskeskusekskaubanduskeskus [[Visby]], [[Ojamaa]] saarel Läänemerel. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste koloonia. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja kiiresti sai ta selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.
 
[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse oma kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud, see aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning hansakaupmeestele kehtestati kuninga poolt laiaulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.
==Vitaalivennad==
{{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]''
 
14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algusesalgul tegutsesid Läänemerel [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad. Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja Taani kuninganna (1375–1412) [[Margrete I]] poolt piiratud Stockholmi linna toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi aga Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus täielikuks röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitasid [[Visby]] ning ajasid vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]].
 
==Madalmaade-Hansa sõda==
** Die Hanse, München : Beck, 2004, ISBN 3406447317
** Hansa, saksa keelest tõlkinud Annesanna Liiber, Tallinn : Olion, 2008 ISBN 9789985665466
* Hansa Liidu ajalugu : varjatud ülevõim,. Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, toimetanud Kristiina Ainelo. Tänapäev, 2012, ISBN 9789949272099
** [http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=9%3Asotsiaalia&id=16163%3Auus-raamat-hansa-liidust&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=13 Juhan Kreem, Uus raamat Hansa liidust], Vajame ka Hansa-käsitlust, mis olekski kohe algusest peale kirjutatud eesti lugejat silmas pidades. Ajaleht Sirp nr 39(3413), 19. oktoober 2012, lk 5.
 
==Välislingid==