Koostöine kontakt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rapport''' ''(''<small>pr. ''rapport , rapporter -''</small> – <small>side, seos, võrdne vahetus</small>'')'' on termin, mida kasutatakse koostöise [[Kontaktioskus|kontakti]] kohta. Tegemist on alateadlikku usaldust toetava vastastikuse suhtega, mille loomiseks kasutatakse sünkroniseerimistsünkroonimist.<ref name=":2" />

* vastastikune tähelepanelikkus -– [[Aktiivne kuulamine|täielik keskendumine ja huvi teise suhtleja suhtes]]

* positiivsus -– hoolivuse väljendamine

* sünkroniseeriminesünkroonimine/ peegeldamine

* suhtlemise sünkroniseeriminesünkroonimine, on nimetatud ka peesamiseks (ingl.k. ''mirroring'')

* sobitamine / häälestus (ingl.k. ''matching'')

== SünkroniseerimineSünkroonimine ==

Suhtlemise sünkroniseeriminesünkroonimine sisaldab peegeldamist ja sobitamist erinevatel viisidel, nii [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|mittesõnalistel]] kui sõnalistel, mis loob uuringute põhjal eeldused usalduse tekkeks ja mille eesmärgiks on luua (tavapärasest kiiremini)  inimeste avatust, üksteise mõistmist, soovi panustada.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Spencer-Oatey, H.|pealkiri=Politeness, Face and Perceptions of Rapport: Unpackaging their Bases and Interrelationships|aasta=2005|koht=Politeness Research. 1 (1)|kirjastus=|lehekülg=95–119}}</ref>

SünkroniseerimineSünkroonimine võib olla verbaalne (sõnaline), kui peegeldab teise suhtleja jaoks olulisi sõnu, sõnaühendeid ja sõnade lauseks ühendamise viise. Selline tegevus meenutab [[Ümbersõnastamine|ümbersõnastamist]], kuigi ei pruugi sisaldada kuuldu otsest kordamist, vaid ainult samade sõnade/sõnamustrite kasutamist. Mitteverbaalse sünkroniseerimisesünkroonimise puhul peegeldatakse hingamist, kõne rütmi, energia taset, miimilisi liigutusi, poosi muutusi jms.<ref name=":0" /> Seda soovitatakse teha pigem väikeste liigutustega (seda ka juhul, kui suhtlemispartneri liigutused on suure amplituudiga).

SünkroniseerimineSünkroonimine võib toimuda

* otsese peegeldamisena (nt. samas rütmis hingamine)

Sobitamise / häälestuse all mõeldakse teadlikku suhte loomist nii sõnaliste kui [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|mittesõnaliste vahendite]] abil.

Rapport ei ole lihtsalt [[Kontakti loomine|suhete loomise]] vahend, vaid see on tõenäoliselt efektiivsuse aluseks. See võimaldab suhetes saavutada, et teised inimesed võtavad  teie ideid paremini vastu, jagavad omapoolset teavet, teevad meelsamini koostööd.<ref name=":0" /><ref name=":1" />

Seetõttu soovitatakse sellist [[Kontakti loomine|kontakti saavutamise]] tehnikat [[Intervjueerimine|intervjueerimisoskuste]] komponendina kiirema ja soodsama tulemuse saavutamiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Danelo, D.|pealkiri=The Interview|aasta=2017|koht=The Field Researcher’s Handbook: A Guide to the Art and Science of Professional Fieldwork|kirjastus=Georgetown University Press|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Fox, K.A.,  Lane, J.,  Turner, S.F.|pealkiri=Gaining Access to and Building Rapport with Correctional Populations|aasta=2018|koht=Encountering Correctional Populations: A Practical Guide for Researchers|kirjastus=University of California Press|lehekülg=15-52}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Smith, K.|pealkiri=Finding my wit: explaining banter and making the effortless appear in the unstructured interview|aasta=2015|koht=Extraordinary Encounters: Authenticity and the Interview|kirjastus=Berghahn Books|lehekülg=83-99}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Oughourlian, J.M.|pealkiri=The Three Possibilities of the Interindividual Rapport|aasta=2016|koht=The Mimetic Brain|kirjastus=Michigan State University Press|lehekülg=57-64}}</ref> KaasajalTänapäeval leiab rapport kui tehnika kasutamist õppimisel ja õpetamisel<ref>{{Raamatuviide|autor=Rogers, D.|pealkiri=Further Validation of the Learning Alliance Inventory: The Roles of Working Alliance, Rapport, and Immediacy in Student Learning|aasta=2015|koht=Teaching of Psychology. 42 (1)|kirjastus=|lehekülg=19}}</ref>.

== Kasutatud viitedViited ==