Kriminaalmenetlus: erinevus redaktsioonide vahel

Kohtueelne menetlus on menetlusstaadium, kus luuakse alus süüdistusakti koostamisele.<ref name=":0">E. Kergandberg, M. Sillaots, lk 258.</ref> Kohtueelse menetluse käigus kogutakse tõendusteavet ja luuakse kohtumenetluseks vajalikud tingimused.<ref name=":1">Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I 2003, 27, 166.</ref> Kohtueelses menetluses otsustatakse, kas kuriteo asjaolusid on võimalik kohtulikul arutamisel tõendada, kas lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse põhimõttel või jätkata menetlust ja koostada süüdistusakt, kas jätkata kriminaalmenetlust üldkorras või kasutada lihtmenetluse vormi.<ref>E. Kergandberg,name=":0" M. Sillaots, lk 258.</ref>

Kohtueelses menetluses on uurimisasutuse ja prokuratuuri ülesanne välja selgitada asjaolud, mis õigustavad ja süüstavad kahtlustatavat ning süüdistatavat.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik.<name=":1" /ref> Uurimisasutusel ja prokuratuuril on õigus kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, kui need on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks või muude tingimuste loomiseks kohtumenetluseks.<ref>E. Kergandberg,name=":0" M. Sillaots, lk 258.</ref> Nii liht- kui ka üldmenetluse puhul on kohtu jaoks määrava tähtsusega kohtueelselt menetlust teinud ametniku töö põhjalikkus ja korrektsus.<ref>U. Krüger. Kriminaalmenetlus: tõendamine kohtueelses menetluses: üldkäsitlus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2007, lk 19.</ref>

Kohtueelse menetluse andmeid võib kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides avaldada prokuratuuri loal ja määratud ulatuses. Andmeid on keelatud avaldada, kui need aitavad kaasa kuritegevusele või raskendavad kuriteo avastamist, kahjustavad Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve, seavad ohtu ärisaladuse või kahjustavad juriidilise isiku tegevust, andmesubjekti või kolmandate isikute õigusi.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik.<name=":1" /ref> Kohtueelne menetlus on salajane, et kaitsta menetlust puudutavaid isikuid ja tagada kohtulikul arutusel osalevate isikute erapooletus ning menetluse edukas lõpuleviimine.<ref>E. Kergandberg,name=":0" M. Sillaots, lk 258.</ref>

Uurimistoimingute hulka kuuluvad ülekuulamine, vastastamine, ütluste seostamine olustikuga, äratundmiseks esitamine, vaatlus, läbiotsimine ja uurimiseksperiment. Uurimistoimingu protokoll peab sisaldama uuringutoimingute tingimusi, käiku ja tulemusi.<ref>''IbidE.'' Kergandberg, M. Sillaots, lk 260.</ref>

Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik.<name=":1" /ref> Kokkuleppe läbirääkimiste põhiobjekt on kuriteo kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr ning läbirääkimiste tulemina sõlmitakse seaduse nõuetele vastav kokkulepe.<ref>E''Ibid. Kergandberg, M. Sillaots'', lk 367.</ref>

Käskmenetlus on kirjalik menetlus, mille korral süüdistatava ärakuulamist kohtus ei toimu.<ref>''Ibid.'', lk 379.</ref> Kohus võib prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kahtlustatav peab olema täisealine ja tegu peab olema teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged, ning prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik.<name=":1" /ref>

Kohus võib lahendada süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte kohtusse välja ei kutsuta.<ref>''Ibid.''< name=":1" /ref>

Kohus võib kriminaalasja lahendada kiirmenetluses, kui prokuratuur esitab kohtule taotluse 48 tunni jooksul alates hetkest, mil isik kuulatakse kahtlustatavana üle või peetakse kahtlustatavana kinni. Tegemist peab olema teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged.<ref>''Ibid.''< name=":1" /ref>