Flandria krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel

Flaami rahvast on esmakordselt mainitud [[Pühapüha Eligius]]e (u. 590-660) biograafias ''"Vita sancti Eligii''". See töö kirjutati enne aastat 684, kuid on tuntud alles aastast 725. See töö mainib "Flanderenses", kes elasid kohas nimega "Flandris".

[[Flandria vapp|Flandria]] krahvkonna vapi lõi väidetavalt [[Filips I (Flandria krahv)|Elsassi Filips]], Flandria krahv aastatel 1168 kuni 1191; roniv või raevutsev must lõvi kuldsel väljal. Loos [[Kortrijki lahing|Kuldkannuste lahingust]] mängivad vapp ja vastav lahinguhüüd ''Vlaendr'n den leeuw'' ("Flandria, lõvi!") olulist rolli flaami teadvuse moodustamisel, mida hiljem populariseeriti [[Hendrik Conscience]]'i raamatus ''"De Leeuw van Vlaanderen''". Seetõttu elab krahvkonna vapp edasi [[Flandria vapp|flaami kogukonna]] vapina.

Räägitakse, et Elsassi Filips tõi lõvilipu endaga kaasa [[Püha maa|Pühaltpühalt maalt]], kus ta aastal 1177 vallutas selle väidetavalt saratseeni rüütlilt, kuid see on müüt. Lihtne fakt, et lõvi ilmus tema isiklikule pitserile aastast 1163, kui ta ei olnud veel [[Levant]]is ühtegi sammu teinud, lükkab selle ümber. Tegelikult järgis Filips Lääne-Euroopa trendi. Samal perioodil ilmusid lõvid ka [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]], [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi]], [[Hollandi krahvkond|Hollandi]], [[Limburgi hertsogkond|Limburgi]] ja teiste territooriumide vappidele. On kummaline, et lõvi heraldilise sümbolina kasutati enamasti [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] piiriterritooriumidel ja naaberriikides. See oli tõenäoliselt viis näidata sõltumatust keisrist, kes kasutas oma vapil [[Reichsadler|kotkast]]. Euroopas oli lõvi hästituntud kujund Rooma aegadest alates, läbi selliste tööde nagu [[Aisopos]]e valmid.