Magnus Carlsen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
15. rida:
==Elulugu==
===Lapsepõlv===
Carlsen sündis perekonda, kus mõlemad vanemad olid [[insener]]id. Carlsen ilmutas suurepäraseid intellektuaalseid võimeid juba varajases elueas: kaheaastasenakaheaastaselt suutis ta kokku panna 50-tükiseid puslesid ning nelja-aastasenaaastaselt meeldis talle kokku panna 10–14-aastastele lastele mõeldud õpetustega legokomplekte<ref name="ymSJG" />.
Malet õppis ta mängima viieaastasena oma isa õpetuste järgi. Carlsen arendas oma algseid oskusi sellega, et mängis tundide viisi iseendaga, otsides kombinatsioone ja mängides läbi isa näidatud partiisid. Oma esimesel turniiril, milleks oli Norra malemeistrivõistluste noorima klassi turniir, osales ta kaheksa-aastaselt, saades 6 ja pool punkti 11 võimalikust.
Carlsenit treenis algselt Norra Spordi Eliitkolledžis tolle aja Norra parim maletaja, suurmeister [[Simen Adgenstein]]. Hiljem treenis Carlsenit rahvusvaheline meister [[Torbjørn Ringdal Hansen]], kellega tal olid iganädalased treeningud. Carlsen tegi Hanseni käe all läbi kiire arengu, kuining ta suutistõusid natuke rohkem kui ühe aastaga tõusta tuhande reitingupunkti võrra.
 
===Rahvusvaheline meister===
43. rida:
===Carlsen suurmeistrina===
[[Pilt:MCarlsen.jpg|left|pisi|Magnus Carlsen (2008)]]
Carlsen jätkas turniiridel osalemist ning 2006. aasta Norra malemeistrivõistlustel oli ta üldvõidule lähedal, kuid pidi oma viimase vooru kaotuse tõttu leppima esikoha jagamisega, mistõttu korraldati kiire lõppmäng, milles ta hiljem võitis oma kunagist treenerit Agdensteini suutis võita.
 
2007. aastal osales ta Lanaresi maleturniiril, millest võtsid osa veel [[Veselin Topalov]], Viswanathan Anand, [[Peter Svidler]], [[Alexander Morozevitš]], [[Levon Aronian]], [[Peter Leko]] ja [[Vassili Ivantšuk]]. Hoolimata oma madalaimast ELO-reitingust, saavutas ta seal teise koha.
2008. aastal mängis ta teistkordselt Coruse turniiril A-kategoorias, parandades oma varasemat tulemust oluliselt, saades 8/13 puntkipunkti (5 võitu, 6 viiki, 2 kaotust), kusjuures ta suutis mustade malenditega alistada eksmaailmameistri [[Vladimir Kramnik]]u. Ta jagas esikohta Levon Aronianiga.
2009. aastal võitis Carlsen Nanjingi Pearl Springi turniiri skooriga 8/10, kaotamata ühtegi mängu ning võites valgete malenditega kõiki vastaseid (Topalov, [[Wang Yue]], Leko, [[Teimour Radjabov|Radjabov]] ja [[Dmitri Jakovenko|Jakovenko]]). Lõppkokkuvõttes oli tema edumaa teise koha saanud Topalovi ees 2,5-punktiline ning tema esinemisreiting oli 3009 <ref name="8yuRZ" />, mis ühtlasi märkis üht läbi aegade parimat turniirivõitu.
2009. aasta novembris võitis ta välkmale maailmameistrivõistlused Moskvas, seejärel osales Londoni klassikalise male turniiril ja võitis ka selle. Need võidud aitasid tal tõusta FIDE reitingutabelis mööda tollasest esinumbrist Veselin Topalovist.
71. rida ⟶ 72. rida:
Carlsen on pidi osalema 2011. aasta [[Kandidaatide turniir]]il, kuid keeldus seal osalemast, sest tema sõnul polnud osavõtjate valimise protsess õiglane<ref name="3kolJ" />. 2013. aastal osales ta Kandidaatide turniiril Londonis koos Vladimir Kramniku, Levon Aroniani, Teimur Radjabovi, [[Boris Gelfand]]i, [[Aleksandr Gristšuk]]i ning Vassili Ivantšukiga. Carlsen sai Kramnikuga võrdselt 8½ punkti, kuid kuna tal oli rohkem võite (5 võitu Kramniku 4 vastu), sai ta õiguse [[Viswanathan Anand]]iga 2013. aasta maailmameistritiitli eest mängida<ref name="Norra imelaps jõudis dramaatilisel moel male MM-matšile" />.
12-matšiline turniir 2013. aasta maailmameistri selgitamiseks peeti [[India]]s [[Chennai]]s 9. novembrist kuni 26. novembrini.
Pärast nelja viiki suutisvõitis Carlsen võita järjest kaks partiid ning sundis Anandit järgnevates mängudes rohkem pingutama, kuid Anand kaotas ka 9. partii ning pärast 10. partii viiki tunnistati Carlsen üldskooriga 6½ – 3½ uueks maailmameistriks <ref name="791tP" />.
 
2014. aasta maailmameistrivõistlustel kaitses ta oma tiitlit Kandidaatide turniiri võitnud Anandi vastu. Esimese mängu viigile järgnes Carlseni võit teises ja Anandi võit kolmandas voorus. JärgnevatesJärgmisi mängudes ei suutnudmänge Anand aga enam võitavõitnud, samas kui Carlsen võitis 6. ja 11. partii. Tähelepanuväärne oli 6. partii, kui Carlseni tegi suure vea, mängides 26. Kd2?? (diagramm paremal), kuna see lubab 26. ...R:e5! 27.V:g8 R:c4+! 28.Kd3 Rb2+ 29.Ke2 Vxg8 ning mustal oleks kaks enam-etturit ning suurepärased võiduvõimalused. Selle asemel mängis Anand 26. ... a6?? ning Carlsen saavutas parema seisu ja võitis selle mängu.
 
==Mängustiil==
Varasemas eas oli Carlsen tuntud oma agressiivse mängustiili poolest ja Agdensteini sõnul iseloomustas Carlseni mängu „kartmatu valmisolek kahida materjali aktiivsuse saavutamiseks“. Kõrgemale tasemele tõustes jõudis Carlsen arusaamisele, et taoline riskantne mängustiil ei ole maailma eliidi vastu mängides kõlbulik: alustades tippturniiridel mängimist, oli tal tugevamate mängijatega raskusi ning tal ei õnnestunud avangutes kuidagi edu saavutada. Aastatega on ta aga arenenud mitmekülgsemaks ning on võimeline iga positsiooniga hästi toimetama. Avangutes kasutab Carlsen nii 1.e4, 1.d4, kui ka 1.c4 ja 1.Rf3, mistõttu muudab ta enda vastu mängimiseks valmistumise keeruliseks.
Garri Kasparovi sõnul sarnaneb Carlseni positsiooniline mäng pigem kunagiste maailmameistrite Anatoli Karpovi, Vassili Smõslovi ja José Raul Capablanca omaga kui taktikalise stiiliga, mida viljelesid Aleksandr Alehhin, Mihhail Tal ja Kasparov ise.
[[Jon Speelman]], kes analüüsis põhjalikult Carlseni 2012. aasta Londoni klassikalise male turniiri mänge, kasutas eriti lõppmänge silmas pidades terminit "Carlseni efekt", mille ta defineeris järgmiselt: