Aleksandr Alehhin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Veebilink wikipediale |
PResümee puudub |
||
17. rida:
[[1909]]. aastal võitis ta Peterburis ülevenemaalise asjaarmastajate turniiri. [[1911]]–[[1914]] õppis ta [[Peterburi]]s ning omandas juristikutse. 1914. aastal saavutas ta Peterburi rahvusvahelisel turniiril suurmeistri nimetuse.
1914. aasta [[1. august]]il, kui Alehhin osales turniiril [[Mannheim]]is, kuulutas [[Saksamaa]] [[Venemaa]]le sõja. Turniir jäi pooleli. Kõik venelastest osavõtjad interneeriti. Lõpuks [[14. september|14. septembril]] lubati Alehhinil Saksamaalt lahkuda, aga näiteks [[Jefim Bogoljubov]] jäigi sinna elama. Oktoobri lõpuks jõudis ta [[Basel]]i, [[Genova]], [[London]]i
=== 1914–1921 ===
23. rida:
[[1915]]. aastal suri Alehhini ema ja [[1917]]. aastal isa.
[[1918]]. aasta sügisel võttis Alehhin ette tollel ajal ohtliku teekonna [[Kiiev]]isse ja [[Odessa]]sse. Sellel ajal oli peaaegu kogu [[Ukraina]] haaratud sõjategevusest ning olud muutusid väga sageli. Küll valitsesid Odessas Saksa – Austria-Ungari, siis
[[1920]]. aastal abiellus Alehhin endast vanema vene parunessi Aleksandra Batajevaga. Ka alustas ta filmistuudios tööd näitlejana. Seejärel astus ta [[NLKP]]-sse ning 1920–1921 töötas ta 9 kuud Keskjuurdluses ning ka [[Komintern]]i tõlgina. 1920. aasta oktoobris tuli ta esimeseks Nõukogude Venemaa maletšempioniks.
29. rida:
=== 1921–1939 ===
1920. aasta oktoobris tutvus ta [[šveits]]i ajakirjaniku Anneliese Rüeggiga, kellega abiellus [[1921]]. aasta märtsis. Samal aastal lahkusid nad Venemaalt, algul [[Riia|Riiga]], sealt [[Berliin]]i
[[1925]]. aastal sai ta [[Prantsusmaa]] kodakondsuse ning [[Sorbonne'i ülikool]]is [[doktorikraad]]i. Samal aastal püstitas ta [[maailmarekord]]i [[pimemale]]s, andes simultaani 28 laual. Ta võitis 22, viigistas 3 ja kaotas samuti 3 partiid. [[1926]]. aastal abiellus Alehhin kolmandat korda, sedapuhku vene ohvitseri lese Nadežda Vassiljevaga.
| |||