Tuumapomm: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tuumapomm''' ehk '''aatomipomm''' on [[sõjandus]]es kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav [[lõhkekeha]] ehk pomm, mille plahvatamisel [[tuumaenergia]] vabaneb raskete [[aatomituum]]ade [[tuumalõhustumine|lõhustumisel]] või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).

Aatomipommi plahvatuse (ahelreaktsiooni) käivitamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse. Uraan-235 kasutavates pommides tõugatakse selleks kaks kriitilisest massist väiksema massiga uraani poolkera tohutu surve ja kõrge temperatuuriga teineteise vastu, kasutades selleks tavalõhkeaine plahvatuse energiat. Plutoonium-239 pommides tihendatakse alakriitiline plutoonium selle ümber sfääriliselt paigaldatud, paljude ülitäpselt '''üheaegsete''' pommi keskmesse suunatud tavalõhkeaine kumulatiivsete plahvatuste (implosiooni) abil ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 32–96 väikese tavalõhkeaine [[kumulatiivlaeng]]ute üheaegse plahvatusega kerakujulise pommi pinnal. Kui kasutatakse neutronpeeglit ja implosiooni, võib uraan-239 kriitiline mass väheneda kuni 50 grammini. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamine nõuab äärmist täpsustäpsust, mis ületab tunduvalt priliklaasideprilliklaaside lihvimiseks vajaliku täpsuse.

Aatomipommis osaleb tuumareaktsioonis tegelikult ainult murdosa selles leiduvast tuumkütusest, sest tekkiv [[temperatuur]] umbes 15 miljonit [[kelvin]]it ja [[rõhk]] mitu miljonit [[hektopaskal]]it aurustab ja hajutavhajutab kütuse mõne [[mikrosekund]]iga, nii et reaktsioon ei jätku. Plahvatus kestab ainult umbes miljondik [[sekund]]it.