Rinnavähk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
471. rida:
; Rahvameditsiinis
[[Homeros]] on kirjeldanud küüslauku kui
===Looduslike ainete tõenduspõhised farmokoloogilised toimed rinnavähi korral<ref>Munazza Shareef, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4881189/ Natural cures for breast cancer treatment]'',
519. rida:
Nüüdseks on selgeks saanud, et tervete isikute mammograafiliste sõeluuringutega käib paratamatult kaasas ülediagnoosimine ja üleravimine. Rinnavähi ülediagnoosimise ja üleravimise all peetakse silmas sõeluuringutes leitavaid ja vastavalt ravitavaid "vähijuhtumeid".
Ühe allika kohaselt on randomiseeritud kliinilised uuringud ja epidemioloogilised jälgimisuuringud kinnitanud, et ühe ärahoitud [[rinnavähisurm]]a kohta tekib sõeluuringu käigus kuni kolm ülediagnoositud rinnakasvaja juhtu, mida vastavalt ravitakse,
===[[Kiirguse indutseeritud rinnavähk]]===
562. rida:
[[Hippokrates]] [[Kos]]ilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli [[Vana-Kreeka]] [[arst]] ([[Sokrates]]e ja [[Platon]]i kaasaegne) kelle arvates põhines patoloogia ([[rinnavähi humoraalteooria]]) kehavedelike tasakaalutusel, mis omakorda baseerus [[Empedokles]]e kontseptsioonil. Hippokrates kirjeldas Abdera nimelise naise [[rinnakartsinoom]]i haigusjuhtu, mille sümptomiks oli verine eritis [[rinnanibu]]st (Donegan, 2:2006). Tema rinnavähi leviku etappide kirjeldusi vaadeldakse rinnavähitekke varase hüpoteesina.
Vana-Rooma [[entsüklopedist]] ja meditsiinikirjanik [[Aulus Cornelius Celsus]] (u 25 eKr – u 50 pKr), kes kirjutas ka teose "[[De Medicina]]", tegi vahet kaasaja mõistetes primaar- ja sekundaarkasvajal ja opereeritavatel ja mitteopereeritavatel kasvaja tüüpidel. Rinnakartsinoomil eristas ta nelja astet: ''cacoethes'', sellest järgmisena kartsinoom nahahaavandumiseta, kartsinoom haavandumisega ka viimaks “[[thymium]],” vahel veritsev kolle, mille kuju meenutas talle [[tüümian]]iõisi. Celsus oli usutavasti esimene, kes rinnakatrsinoomi ka opereeris kuid soovitas seda üksnes esimese staadiumi korral. (Donegan, 3:2006)
Archigenes [[Apamea]]st ('Αρχιγένης), sündis Süürias, elas 1. ja 2. sajandil) praktiseeris arstina Roomas, [[Vana-Rooma]] [[keiser|keisri]] [[Traianus]]e ([[ 18. september]] [[53]] – [[9. august]] [[117]]) valitsemise ajal. Archigenest teatakse teiste teadussaavutuste hulgas, temale omistatakse publikatsioonid [[neerud]]e, [[munand]]ite, rinna ja maksatsirkulatsiooni ning [[närvisüsteem]]i anatoomiast, ta asutas [[düsenteeria]] korral [[oopium]]i, ka selle poolest, et opereeris [[rinnakirurgia|rinna]]- ja emakavähijuhtumeid.<ref>Michael Montalbano, Amit Sharma, Rod J Oskouian, Marios Loukas, R. Shane Tubbs, ''[https://www.researchgate.net/publication/305630300_The_ancient_Syrian_physician_Archigenes_and_his_contributions_to_neurology_and_neuroanatomy The ancient Syrian physician Archigenes and his contributions to neurology and neuroanatomy]'', juuli 2016, DOI: 10.1007/s00381-016-3191-2, veebiversioon (vaadatud 23. septembril 2017) <small>inglise keeles</small></ref> Ühe allika kohaselt on tema meetodeid kirjeldanud arst [[Oribasius]] (Ὀρειβάσιος) u 325 [[Pergamon]] – [[403]]).
595. rida:
Aëtiuselt. Patsiendi meelerahu ja hirmude ennetamiseks soovitas ta teiste naisterahvastega mitte "lobiseda". Mõne allika kohaselt nimetas Paré kõiki vähke "[[Noli me tangere]]" ("Ära puutu mind"), pidas neid pea universaalselt ravimatuks ning arvas, et kui opereerida, siis paranevad need kehvalt.
Itaalia kirurgi [[Giovanni da Vigo]] (u 1450 – u 1525) kirjelduste kohaselt kasutas Paré rinnaravis [[elavhõbedasalv]]i, haavandunud vähivormi korral aga soovitanud ta
Itaalia anatoomi ja kirurgi [[Gabriele Falloppio]] (ladinakeelselt ''Fallopius'')
614. rida:
Saksa kirurg [[Johann Schultes]] (ladinapäraselt Johannes Scultetus) 12. oktoober 1595 [[Ulm]] – 1. detsember 1645 [[Stuttgart]]) kirjutas raamatu „ [https://books.google.ee/books?id=75BmAAAAcAAJ&pg=PP15&dq=Armamentarium-Chirurgicum&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiBy4mJlr3WAhVsCZoKHb61AOoQ6AEIMjAC#v=onepage&q=Armamentarium-Chirurgicum&f=false Armamentarium-Chirurgicum]“, kus kirjeldati mitmeid kirurgiariistu ja protseduure, nende hulgas ka rinnavähikirurgia omi.
[[18. sajand]]il ilmus Sir [[Astley Paston Cooper]]i teos
Šoti kirurg [[John Hunter]] ([[13. veebruar]] [[1728]] – [[16. oktoober]] [[1793]]) aga pani ette, et [[rinnakartsinoom]]i "vähisõlmi" ([[tükk rinnas]]) põhjustab "musta sapi" asemel "koaguleerunud [[lümf]]" ([[rinnavähi lümfiteooria]]).
|