Redaktsioon: 26. november 2018, kell 22:45 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 496 muudatust →‎Karl Martell ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. detsember 2018, kell 15:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=detsember}} {{Endine riik \|nimi = Frangi riik<br> ''Regnum Francorum'' ([[ladina keel\|ladina]]) 161. rida ⟶ 162. rida: ====Sõjakäik Zaragozale ==== [[Pilt:Marca Hispanica Longnon 806.png\|thumb\|Hispaania margi krahvkonnad.]] [[778]]. aastal tegi Frankide vägi sõjakäigu [[Pürenee poolsaar]]ele, [[Córdoba emiraat\|Córdoba emiraadi]] ja [[Zaragoza]] asehalduri vahelises võitluses. Naastes aga sõjakäigult, Roncevaux' kuristikus [[Püreneed\|Pürene]]e mäestikus toimunud [[15. august]]il [[Roncevaux' lahing]]us, ründasid [[baskid]] [[frangid\|frankid]]e kuninga [[Karl Suur]]e Hispaania sõjaretkelt tagasipöörduva armee järelväge, mille hävitasid. Sündmuse põhjal on valminud vanim Prantsuse [[eepos]] "[[Rolandi laul]]". ====Hispaania mark==== Karl Suur tegi 781. aastal oma kolmandast, siis kolmeaastasest pojast [[Ludwig Vaga\|Ludwig]]ist [[Akvitaania kuningriik\|Akvitaania]] kuninga. Frangi riigile allutatud uus kuningriik sisaldas [[Akvitaania]], aga ka [[Septimaania\|Gootia]] ja Karolingide valdused [[Hispaania mark\|Hispaanias]]. 801. aastal vallutati Frangi riigi, [[Akvitaania kuningriik\|Akvitaania]] kuninga [[Ludwig Vaga]] poolt [[Barcelona]] ja liidendati Frangi riiki. Seal loodi [[Barcelona krahvkond]], mis andis aru frangi kuningatele. 222. rida ⟶ 223. rida: [[Pilt:Europe 814.jpg\|thumb\|300px\|Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa [[Karl Suur]]e surma (814) ja keiser [[Ludwig Vaga]] (suri aastal 840) ajal]] [[826]]. aastal, pöördus [[Taani kuningas]] Harald Klak pärast kaotust lahingus Frangi [[Frangi keiser\|keisri]] [[Ludwig Vaga]] poole abi saamiseks ja palusid, et neile saadetaks evangeeliumi kuulutajaid. Kuningas Harald kogu pere ja kaaskonnaga ristiti [[Reims]]i [[Reimsi peapiiskop\|peapiiskop]] Ebo poolt. Pärast ristimist suundus koos kuningaga Taani ka [[misjonär]] [[Ansgar]]. {{Vaata\|Taani ajalugu#Ristiusu levik Taani}} Lotharilt võeti aastal 829 tema kaaskeisri tiitel ja ta pagendati Itaaliasse, kuid järgmisel aastal ründasid tema pojad Ludwigi keisririiki ja sundisid viimase Lothari kasuks troonist loobuma. Järgmisel aastal ründas Ludwig oma poegade kuningriike, võttis Lotharilt tema keisritiitli ja tagas Itaalia kuningriigi Karlile. 258. rida ⟶ 259. rida: [[Karl III]], [[Ludwig Sakslane\|Ludwig Sakslase]] poeg, [[Ida-Frangi kuningas]] [[882]]–887, oli viimane valitseja, kes suutis taastada ajutiselt Frangi keisririigi ühtsuse (välja arvatud [[Provence'i ajalugu#Frangi riik, Merovingid ja Karolingid\|Provence'i]] [[Provence'i kuningriik\|kuningriik]]), [[Lääne-Frangi kuningas]] [[884]]–887 ja [[Frangi keiser]] [[879]]–887. Pärast Karl Paljaspea surma ründasid keisririiki põhjast ja läänest viikingid, sisemised võitlused toimusid Itaaliast ~~Balti mereni~~Läänemereni ja Ungarist Akvitaaniani. [[Karl Paljaspea]] suri aastal 877 [[Mont Cenis]]e kuru ületamisel ja tema järglaseks sai tema poeg [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)\|Louis Kogeleja]] kui Lääne-Frangi kuningas, kuid ilma Saksa-Rooma keisri tiitlita. Louis Kogeleja oli füüsiliselt nõrk ja suri kaks aastat hiljem, tema valdused jagati kahe vanema poja vahel: [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)\|Louis III]] sai riigi põhjaosa ([[Neustria]]) ning [[Karlmann (Lääne-Frangi kuningas)\|Karlmann]] sai riigi lõunaosa ([[Akvitaania]] ja [[Burgundia]]). [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|Itaalia kuningriik]] sai lõpuks Baieri Karlmannile, kuid insult sundis teda loovutama Itaalia oma vennale [[Karl Paks]]ule ja Baieri Ludwig Nooremale. Aastal 879 asutas [[Boso Vienne'st\|Boso]] [[Provence]]'is [[Alam-Burgundia kuningriik\|Alam-Burgundia kuningriigi]]. Aastal 881 krooniti [[Karl Paks]] Saksa-Rooma keisriks, samas surid Ludwig Noorem ja Louis III järgmisel aastal. Saksimaa ja Baieri ühendati Karl Paksu kuningriigiga ja Neustria läks Carloman II kätte, kes vallutas ka Alam-Burgundia. Carloman suri jahiõnnetuses aastal 884 pärast tormilist ja ebaefektiivset valitsemist ning tema maad päris Karl Paks, taasluues Karl Suure impeeriumi. Karl III suutis Frangi impeeriumi ühtsuse küll taastada, kuid tema katsed peatada [[viikingid\|viikingite]] ja [[araablased\|araablaste]] röövretki kukkusid läbi ning tema vennapoeg [[Arnulf (Frangi keiser)\|Arnulf]] haaras 887. aastal [[Ida-Frangi riik\|Ida-Frangi riigis]] võimu enda kätte. 267. rida ⟶ 268. rida: {{vaata\|Guido Spoletost}} [[891]]–894,'' [[894]]–[[898]] [[Lamberto Spoletost]], [[896]]–[[899]] [[Arnulf (Frangi keiser)\|Arnulf]] (umbes [[850]] – 899), [[901]]–[[905]] [[Louis III Pime]] (Ludwig III), [[915]]–[[925]] [[Berengar Frioolist]]'' ==Välislingid==▼ {{commonskat\|Frankish Empire}}▼ ==Vaata ka== [[Frangi keiser]] [[Frangi kuningas]] ▲==Välislingid== ▲{{commonskat\|Frankish Empire}} [[Kategooria:Frangi riik\| ]]

Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel