Leipzigi jagamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{Lisaviiteid|{{subst:KUUPÄEV}}}} Pilt:Saxony (Division of Leipzig) - DE.png|thumb|320px|Wettini maad pärast Leipzigi jagamist: Ernsti kuurvürstlikud maad...'
 
PResümee puudub
7. rida:
== Ajalugu ==
 
Aastal 1423 sai Ernsti ja Albrechti vanaisa, Meißeni markkrahv [[Friedrich I (Saksimaa)|Friedrich IV]] [[Luxemburgid|LuxemburgistLuksemburgist]] keisri [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] käest [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstkonna]]. Kuurvürstkond varem [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogkond üheskoos liidendatud [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonna]] ja Tüüringi maakrahvkonnaga moodustasid ühendatud Wettini maad. Pärast Friedrichi surma 1464. aastal valitsesid tema maid aastani 1485 ühiselt tema kaks poega, siis jagasid need omavahel.
 
1485. aasta jagamisega sai vanem, pärilik Saksimaa kuurvürst Ernst tingimata kuurvürstlikud maad Wittenbergi ümber. Ülejäänud jaotati põhimõttel "Mina tükeldan, sina valid", kusjuures Ernst jaotas maad kahte ossa ja Albrecht valis ühe osa endale. Albrecht valis idapoolse territooriumi, endise [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonna]], samas Ernst omandas läänes enamuse Tüüringist. Ernst olla olnud pettunud sellisest tulemusest, kuna ta lootis valitseda maid Meißeni ümbruses, mida [[Wettinid]] olid valitsenud 12. sajandist saati, erinevalt äsjaomandatudäsja omandatud maadest Tüüringi lõunaosas.
 
Kuurvürst Ernst tegi [[Wittenberg]]ist Saksi kuurvürstkonna pealinna ja kuulutas end [[Tüüringi valitsejate loend|Tüüringi maakrahviks]]. Hertsog Albrecht III tegi [[Meißen]]ist Albertiinide Saksimaa hertsogkonna keskuse ja kutsus ennast Meißeni markkrahviks.