Vikipeedia

Absint: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Wired (ajakiri)
PResümee puudub
12. rida:
|datastyle =
|label1 = Tüüp
|data1 = [[Kangekange alkohoolne jook]]
|label2 = Kangus
|data2 = 45% - 7445–74%
|label3 = Tootja
|data3 =
26. rida:
|data7 =
|label8 = Värvus
|data8 = Rohelineroheline
|label9 = Maitse
|data9 =
|label10= Koostisosad
|data10 = [[Koirohikoirohi]] <br/> [[Harilik aniis|Aniisaniis]] <br/> [[Harilik apteegitill|Apteegitillapteegitill]]
|label11= Variatsioonid
|data11 =
44. rida:
Traditsiooniline viis absindi serveerimiseks on selle lahjendamine jääkülmas [[vesi|vees]], suhtes umbes kolm kuni viis osa vett ühele osale absindile, mille käigus muutub segu valgeks ja läbipaistmatuks. Vastavalt maitsele lahustatakse vett läbi erilisele absindilusikale asetatud suhkrutüki. Serveerimise rituaalist on saanud peaaegu sama tähtis osa kui joomisest.
 
Absint oli populaarne 19. sajandi lõpu [[Prantsusmaa]]l, eriti [[Pariis]]is. Siis jõi seda suur osa ühiskonnast, sest see oli odavam kui teisedmuud joogid. Restoranides sai tund, mil töölt koju tulevad inimesed jõid enne õhtusööki klaasi absinti, nimeks ''l'heure verte'' [löör vert] "roheline tund". Absint oli samuti levinud Pariisi [[kunstnik]]e ja [[kirjanik]]e hulgas, kes kuritarvitamise ja romantiliste müütide loomisega selle kurikuulsaks tegid. Absint ongi tuntud tänu neile kunstnike ja kirjanike loodud müütidele, mis kujutavad seda [[psühhoaktiivne aine|psühhoaktiivsena]] ja [[hallutsinatsioon]]e tekitavana.
 
19. sajandi lõpus arvati, et sõltuvus absindist ja absindi tarvitamise kõrvalmõjud, nn absintism, on hullemad kui "tavaline", teistest alkohoolsetest jookidest tekkinud [[alkoholism]]. Lisaks muudele põhjustele keelati sellel ettekäändel ja [[vein]]itootjate survel absint 20. sajandi alguses paljudes [[Euroopa]] riikides ära, kõige viimasena 1915. aastal Prantsusmaal. Samas paljudes riikides pole see kunagi keelatud olnud – tuntumateks näideteks on [[Hispaania]], [[Portugal]], [[Suurbritannia]] ja tänapäevane [[Tšehhi]].
50. rida:
Tänapäeval tehtud katsetega ja uurimustega on näidatud, et absintismi põhjuseks nimetatud [[tujoon]] (mis sisaldub koirohuõlis) ei jõua korralikult toodetud absinti eriliselt suurtes kogustes, seda isegi mitte 20. sajandi algusest pärit pudelites. Sellepärast eemaldasid keelu absindi tootmiselt ja müümiselt 1980. aastatel paljud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid, ning hiljem ka enamik teisi riike, kes selle keelanud olid. 1990ndatel hakkas absint jälle populaarsust koguma. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] legaliseeriti absint alles [[2007]]. aastal.<ref>[http://ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=031f69d0-9a71-443f-804a-b7e9a8da7f3f Põranda alt väljunud absint püüab turgu]</ref>
 
==SõnaNimetuse päritolu==
Absindi nimetus tuleneb nii [[eesti keel|eesti]] kui ka paljudes teistes keeltes tõenäoliselt prantsuse keelest (absint oli levinuim Prantsusmaal). Prantsuskeelne sõna ''absinthe'' [absäät] on [[koirohi|koirohutaime]] nimetus ja tuleneb [[ladina keel|ladina]] sõnast ''absinthium''. See omakorda tuleneb [[kreeka keel|kreeka]] sõnast ἀψίνθιον ''apsinthion''.
 
Tihti arvatakse, et ''apsinthion'' tähendab "'joodamatu",' või "'ebameeldiv"', ning et see tuleneb eesliitest a- (eba-, mitte-) ja sõnast ψίνθος ''psinthos'', haruldasest omadussõnast tähendusega "'nauditav"'. Selline niminimetus olekssobiks äärmiselt kibedale koirohule sobivhästi, kuid on arvatavasti [[rahvaetümoloogia]] tulemus. Parem teooria on, et niminimetus tuleneb mõnest [[Lähis-Ida]] keelest: [[pärsia keel|vanapärsia keeles]] on tõendeid sõnast ''aspand'', mis tähendab mingit kibedat taime. Tänapäeva [[farsi keel]]es on sõnad افسنطین ''afsentin'' 'koirohi' ja اسپند ''espand'' '[[harilik peeganum]]' (''Peganum harmala'', inglise keeles ''[[Süüria|Syrian]] rue'').<ref>
[http://gernot-katzers-spice-pages.com/engl/Arte_vul.html?spicenames=et#apsinthion Gernot Katzer's Spice Pages] (sõna ''apsinthion'' etümoloogia). Vaadatud 23.7.2013.</ref>
[[Pilt:Koeh-164.jpg|thumb|Koirohi]]
60. rida:
Absindi maitse on erinev paljudest teistest "tavalisest" alkohoolsetest jookidest.
 
Kuigi absindi nimetus tuleneb [[koirohi|koirohu]] prantsuskeelsest nimestnimetusest ''absinthe'', sisaldub selles koirohtu tegelikult võrreldes teiste taimedega üpris vähe. Peamised maitsekujundajad on joogis ikkagi aniis ja vähem ka [[apteegitill]] ning absint on aniisimaitseline jook.
 
Aniisi ja [[lagrits]]a maitse on kergelt sarnased, seega võib leida kirjeldusi, mille järgi absint on lagritsamaitseline.
 
Absint on kerge [[piparmünt|piparmündi]]-<nowiki/>laadse kibedusega, kuid pole nii kibe, kui selle reputatsiooni järgi võiks arvata. Koirohus sisalduvast ühest kibedaimast ainest [[absintiin]]ist jõuab korralikult destilleeritud absinti väga väike kogus.
 
==Valmistamine==
80. rida:
 
==Serveerimine==
[[Pilt:Preparing absinthe.jpg|pisi|Absindi serveerimine traditsioonilisel moel.]]
Suure alkoholisisalduse tõttu ei jooda absinti peaaegu kunagi puhtalt, vaid kui lihtsat [[kokteil]]i – seda lahjendatakse veega, suhtes umbes kolm kuni viis osa vett ühele osale absindile, ning vastavalt maitsele lisatakse suhkrut (suhkru lisamine teeb joogi vähem kibedaks, ning annab kergelt teistsuguse maitse).
 
92. rida:
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Absinthe glass, spoon and sugar.jpg|pisi|Tühi klaas absindilusika ja suhkrutükiga.]]
Koirohi, mille põhjal absinti valmistatakse, on juba ammu olnud kasutuses ravimtaimena – seda on näiteks kirjeldanud nii [[Hippokrates]] kui ka [[Pythagoras]]. Kuid absinti, mis erineb lihtsast koirohuleotisest, hakati valmistama umbes [[18. sajand]]i lõpus.
 
Legendi järgi mõtles absindi retsepti välja [[1792]]. aastal [[Prantsusmaa|prantsuse]] arst nimega Dr. [[Pierre Ordinaire]]. Ta oli põgenenud [[Prantsuse revolutsioon|revolutsiooni]] eest [[Šveits]]i, kus ta [[Val-de-Travers]] piirkonna väikelinnas [[Couvet]]'s elades seda destilleerima hakkas. Ordinaire kirjutas absinti välja ravimina paljude erinevate haiguste puhul. Aja jooksul selle populaarsus kasvas ning talle pandi hüüdnimi ''La Fée Verte'' 'roheline haldjas', mis jäigi alatiseks külge. Pärast Ordinaire'i surma liikus absindi retsept edasi kahele [[Henriod]]'-nimelisele õele, kes hakkasid seda suuremates kogustes tootma ja müüma.
 
See traditsionaalne jutustus ei ole aga tõenäoliselt täpne. Absindisarnaste jookide tootmisest on teateid juba 1750. aastatest või veel varem, ning on ka tõenäoline, et õed Henriod'd tootsid absinti juba enne Ordinaire'i saabumist. Aga isegi kui Ordinaire'i retsept ei olnud tema välja mõeldud, oli ikkagi tema see inimene, kes absindi levikule ravimina palju kaasa aitas.
 
[[19. sajand]]i alguses (mõne allika järgi [[1797]]. aastal) ostis absindi retsepti õdede Henriod'de käest ära prantslane nimega Major Dubied. Ta avas koos oma [[väimees|väimehe]] [[Henri-Louis Pernod]]'ga [[Couvet]]'s esimese ametliku absinditehase. Alguses oli küll tehases ainult kaks destillaatorit, mis tootsid 16 liitrit päevas, kuid siiski polnud absinti varem sellistes kogustes toodetud.
 
[[1805]]. aastal avas Henri-Louis Pernod Prantsusmaal [[Pontarlier]]' linnas suurema absinditehase nimega [[Pernod Fils]]. See tehas sai hiljem kõige suuremaks ja tuntumaks tehaseks, tootes 19. sajandi lõpus, populaarsuse tipul üle 30 000 liitri päevas. Tänapäeval võetakse firma Pernod Fils 20. sajandi alguse toodangut eeskujuks teiste absintide valmistamisel.
 
==Tšehhi absindid==
109. rida:
{{Viited}}
 
===Allikad===
Et internetis eestikeelseid allikaid absindi kohta ei leidu, on kasutatud ingliskeelseid allikaid.
# [http://www.wormwoodsociety.org/ The Wormwood Society]
# [http://www.oxygenee.com/absintheFAQ1.html Oxygénée's Virtual Absinthe Museum]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Absint"