Eestimaa Rahvaliit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Erakonna ajalugu: artiklist Eesti Konservatiivne Rahvaerakond materjali juurde |
|||
28. rida:
== Erakonna ajalugu ==
==Eelkäijad==
Rahvaliidu eelkäijad [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME, asutatud 29.09.1994; aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks<ref name="Rahvaliit" />; välja kasvas [[Eestimaa Maarahva Kongress|Eestimaa Maarahva Kongressist]]<ref name="Kalmre" />), [[Eesti Maaliit]] (EML; asutatud 1917, taasasutatud 1991), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] (EPPE; asutatud 1991) ja [[Põllumeeste Kogu]] kandideerisid [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta valimistel]] koos [[Koonderakond|Koonderakonnaga]] [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm [[Tiit Vähi]] valitsust ja [[Mart Siimann]]i valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.{{lisa viide}}
[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aastal Riigikogu valimistel]] kandideeris EPPE koos Koonderakonnaga viimase nime all ja koos saadi 7 kohta, millest 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Jäädi [[opositsioon]]i.{{lisa viide}}
[[Arnold Rüütel]] juhtis alates aastast 1994 Eesti Maarahva Erakonda ning oli erakonna ümbernimetamise järel (1999) kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht.<ref name="Rahvaliit" />
2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.▼
==Rahvaliit==
Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai [[1. detsember|1. detsembril]] 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani [[2030]].▼
[[2000]]. aasta juunis toimus kolme erakonna – Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna – liitumine, kus Eesti Maarahva Erakond ehk toona juba Rahvaliit oli ühendav ühing ning ülejäänud ühendatavad, mispeale loeti viimased lõppenuks ning kustutati registrist.<ref name="Äriregister" />
2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan ning auesimeheks [[Arnold Rüütel]]. 2001. aastal valiti [[Arnold Rüütel]] selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks.<ref name="Rahvaliit" /> 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond [[Erakond Uus Eesti]].{{lisa viide}}
2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]]. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist [[Anto Liivat]].▼
[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Pärast valimisi oldi võimul [[2005]]. aastani koos [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica|Res Publica]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], pärast valitsusevahetust koos [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja Reformierakonnaga. Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal veel endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].{{lisa viide}}
2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. [[Villu Reiljan|Villu Reiljani]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta [[Riigikogu]] valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.▼
2005. aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.{{lisa viide}}
▲2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.{{lisa viide}}
[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.{{lisa viide}}
▲Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai [[1. detsember|1. detsembril]] 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani [[2030]].{{lisa viide}}
▲2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]]. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist [[Anto Liivat]].{{lisa viide}}
▲2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. [[Villu Reiljan|Villu Reiljani]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta [[Riigikogu]] valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.{{lisa viide}}
24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumisega]], mille tulemusel loodi [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uue-nime-saanud-rahvaliit-parlamendierakonnad-tegelevad-manduva-ja-kolbeliselt-hukutava-euroliidu-vaartuste-propageerimisega.d?id=64124549 Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega]</ref>
| |||