Puuteplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
66. rida:
** läbi lehitsemine – puutumine liikumisega vasakult paremale või vastupidi
 
==Mitmikpuutetehnoloogiad==
==MultiTouch==
'''MultiTouchMitmikpuutetehnoloogia''' (''multi-touch'') on kiiresti populaarsust koguv tehnoloogia, mis lubab puuteplaatide ja [[puuteekraan]]ide puhul kasutada mitut puudutamist üheaegselt. Paljud peavad seda tuleviku tehnoloogiaks, mis viib kasutajaliidesed uuele tasemele. Esimeseks populaarseks MultiTouch-seadmeksmitmikpuuteseadmeks sai [[Apple]]'i [[IPhone]], mis ilmus 2007. aastal. MultiTouchiMitmikpuutetehnoloogiat ei loonud siiski Apple, tööd selles suunas toimusid juba 1980. aastate keskpaigast. Aastal 1984 töötas hoopis [[Bell Labs]] välja MultiTouch-ekraanimitmikpuuteekraani, millel võis manipuleerida pilte rohkem, kui ühe käe abil, aga sellel tootel ei olnud tulevikku. Aastal 1999 töötas firma [[FingerWorks]] välja mitu MultiTouch-seadetmitmikpuuteseadet, näiteks välise žestipõhise puuteplaadi [[IGesture Pad]] ja päris eksootilineeksootilise sõrmistiku [[TouchStream]]i. Mõne aja pärast ostis Apple FingerWorksi ära.<ref name="habr" />
 
Teised lähenemised MultiTouch tehnoloogialemitmikpuutetehnoloogiale:
===Täieliku sisepeegeldamise levimine===
[[Pilt:MT-pind.jpg|pisi|Sisepeegeldamise levimise tehnoloogiaga puutepaneel]]
Sellel lähenemisel on suur perspektiiv suurte lahutustega MultiTouch-pindademitmikpuutepindade loomiseks. Akrüülise pinna peale projekteeritakse pilt [[projektor]]ite abil, mis on asetatud kasutaja suhtes teisele poolele. Kui pinda puudutab mingi objekt, siis valgus ([[infrapunakiirgus|infrapuna]]valgus), mis on tekitatud [[valgusdiood]]idega (valgusdioodid on paigaldatud ekraani perimeetri järgi) levib puudutamiskohast ja satub peegelduste [[andur]]ite peale, mille abil tarkvaraliste meetoditega arvutatakse välja puudutamiskoha asukoht. Painduva materjali kasutamine ekraanikatteks lubab mõõta vajutamise jõudu, jälgides valgusekiirte omaduste muutumist. Seda tehnoloogiat kasutab [[Microsoft]] Surface, aga infrapunavalguse allikas on asetatud projektori juude ja valgusekiirte murdmiseid tunnetatakse ära infrapunakaameratega.<ref name="habr" />
 
===Muud MultiTouch tehnoloogiadmitmikpuutetehnoloogiad===
*Infrapuna positsioneerimisel on kaks meetodit:
**Esimene meetod põhineb tasandi elektritakistuse muutumisel, kui muutub temperatuur. See meetod on suhteliselt ebatäpne, aeglane ja nõuab, et käed oleksid soojad.
**Teine meetod koosneb infrapunavalguse allikate ja sensorite võrku paigaldamisel perimeetri järgi. Puudutamisel varjab objekt valguskiiri ja tänu sellele saab leida selle objekti asukoha. Seda meetodit kasutatakse sõjaväe seadmetes, mis nõuavad sensorpaneeli.
*Tasapinna akustiliste lainete ära tundmineäratundmine: pinna peal levitatakse [[ultraheli]] laineid ja pinda vajutades lained muutuvad, sellest tulenevalt arvutatakse välja puudutamise asukoht.
*Optiline äratundmine: kaks või rohkem optilist sensorit paigaldatakse paneeli servadele (tavaliselt nurkadele). Vastupidistest külgedest, kaamerate jälgimistsoonil on paigaldatud inrapunainfrapuna abivalgus. Paneeli puudutamisel, ilmub vari abivalgusest, kaamerad pildistavad seda eri nurkade alt ja tekib informatsioon puudutuskoha kohta.
*Signaali dispersioon: puudutamise punkt arvutatakse välja anduritega, vastavalt vibratsioonidele ja deformatsioonidele pinnal. See tehnoloogia on vastupidav tolmule, mustusele ja kriimustustele. Samuti täienduste väikese arvu tõttu võib tehnoloogiat rakendada tavaliste klaaside peal, aga seetõttu, et jälgitakse ainult mehaanilisi muudatusi, ei suuda süsteem ära tunda liikumatuid objekte.
*Akustiline äratundmine: signaali dispersiooniga sarnane tehnoloogia, aga mehaanilised võnkumised teisendatakse audiosignaalideks ja võrreldakse neid enne salvestamist iga paneelil oleva punkti profiiliga. Tehnoloogia head ja halvad küljed on samad nagu signaali dispersiooni tehnoloogial.<ref name="habr" />
 
==HuvitavadHuvitavaid faktidfakte==
===Kontaktivaba puuteplaat===
Nii (''non-contact touchpad'') nimetas firma [[Alps Electric]] oma uut toodet. See on mahtuvuslik sensoorne tehnoloogia, mille abil on võimalik määrata sõrme asukohta umbes 3 cm kaugusel pinnast. Firma demonstreeris oma toodangut Alps Show 2008 näitusel, kus näidati uue tehnoloogia võimalusi. Nii näiteks käe liikumisel ühest paneeli osast teisesse võis käivitada video vaatamist, aga video edasikerimine toimus käe pööramise abil. Tehnoloogiat kirjeldab Alps Electric kui võimalust juhtida arvutit räpaste kätega.<ref name="JMpCY" />
 
===Lisafunktsioonid===
Tuntud sensorpaneelide tootja [[Synaptics]] pakub puuteplaatidele lisaks veel žestide ära tundmise tehnoloogiatžestituvastustehnoloogiat, mille rakendamisel kasutajad saavad ise programmeerida puuteplaadi funktsioone, näiteks graafiliste märkide kasutamist – näiteks teatud tähekujundi tegemisega saab käivitada mingit valitud programmi.
 
Synapticsi uuendustes on olemas veel tagasiside funktsioon, mille puhul puuteplaadi vibreerimine tähendab mingi sündmuse toimumist, näiteks [[e-kiri|e-kirja]] saamist.<ref name="n21Xz" />
 
===Juhuslikud puudutusedJuhupuudutused===
Kasutajad, kes töötavad enamasti tekstiga, võivad kergesti kogemata puutuda puuteplaadi pinda, mis võib osutuda väga häirivaks. Et seda vältida, on sageli puuteplaadi küljes nupp, mis puuteplaadi välja lülitab, aga selle nupu pideva kasutamise vältimiseks hästi sobib selline utiliit nagu TouchFreeze. '''TouchFreeze''' on tasuta utiliit, mille rakendamisel lülitatakse puuteplaat teksti sisestamisel automaatselt välja.
 
Samuti on olemas tehnoloogia nimega '''SmartSense''', mis väldib ka juhuslikku puudutamist. Seda tehnoloogiat kasutades ei ole vaja puuteplaati tekstiga töötamisel välja lülitada. [[Elektroonika]] ja spetsiaalsete algoritmide kasutamise abil tunneb tehnoloogia juhusliku puudutuse automaatselt ära ja ignoreerib seda.
 
==Puuteplaadiga seadmed==
[[Pilt:IPod wheel.svg|pisi|Ipod Classicu ''click wheel''<nowiki>'i</nowiki>juhtklahvi kujutis]]
Peale arvutite on puuteplaadid tänapäeval kasutusel ka igasugustes muudes elektroonikaseadmetes, näiteks kodumasinates, välised automaatides ja ettevõtete tööstusliinidel. Puuteplaatide populaarsus kasvab kiirelt ka [[mobiiltelefon]]ide ja [[MP3-mängija]]te hulgas. Näiteks Apple oma MP3-mängijas [[IPod]] Classic kasutab '''clickjuhtklahvi''' wheel<nowiki>('i</nowiki>'click wheel'') tehnoloogiat, mis on sisuliselt puuteplaat, millele on lisatud kerimisfunktsioon, sõrme liigutamisel mööda ringi.
 
==Tuntumad tootjad==