Vinland: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Greenland Vinland satellite lowres.jpg|right|thumb|[[Euroopa]]st [[Põhja-Ameerika]]sse. 1–1 – [[Fääri saared]], 2–2 – [[Island]], 3–3 – [[Idaasundus]], 4–4 – [[Lääneasundus]] [[Gröönimaa]]l, 5–5 – [[Baffini saar]], 6–6 – [[Labrador]], 7–7 – [[L'Anse aux Meadows]] [[Newfoundland]]il, 8–8 – [[St.Saint Lawrence'i laht]]]]

'''Vinland''' ehk '''Vínland''' ([[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Vínland'', arvatavasti "'viinapuude maa"' või "'veinimaa"', ka ''Vínland it góða'' 'hea Vínland') on piirkond [[Põhja-Ameerika]]s, mille avastas aasta [[1000]] paiku [[Island]]i päritolu meresõitja [[Leifr Eiríksson]].

Mõned tänapäeva teadlased on väitnud, et nimetusnimi "Vínland" ei viita mitte veinile ja viinamarjadele, vaid et selle liitsõna esimene osa kujutab endast hoopis muinaspõhjakeelset sõna "''vin"'' (lühikese täishäälikuga). Sõna "''vin"'' (aas, rohumaa) esineb liitsõnade osana enamasti Norra vanemates kohanimedes (N: "Björg-vin" oli tänase Bergeni linna kunagine nimetus).

Eriti järjekindlalt on seda arvamust kaitsnud norra meresõitja ja kirjanik [[Helge Ingstad]], kes avastas [[Newfoundland]]i saare põhjatipust [[L'Anse aux Meadows]]'i juurest asulajäänused. Esialgu ei ole see teooria üldist tunnustust leidnud.

Peamised allikad, mis räägivad Vínlandi avastamisest ja katsetest seda maad koloniseerida, on [[13. sajand]]ist pärinevad nn Vínlandi [[saagad]]: ''"Eiríks saga rauða''" ("[[Eiríkr Punase saaga]]") ningja ''"Grœnlendinga saga''" ("[[Gröönlaste saaga]]"). Saagad käsitlevad samu sündmusi, kuid sageli lähevad nende andmed teineteisest päris tugevalt lahku. Mõlemad saagad põhinevad suulisel pärimusel.

"Gröönlaste saaga" andmetel olevat Põhja-Ameerikat esimesena näinud [[Bjarni Herjólfsson]], kes sõitis Islandilt [[Gröönimaa]]le oma isa külastama, kuid torm ajas ta hoopis senitundmatute läänepoolsete saarte juurde. Tema seal aga maale ei läinud. Gröönimaale jõudes jutustas Bjarni kolmest maast, mida ta oma laeva pardalt nägi. Talle heideti ette, et ta uutel maadel ei randunud, [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] poeg Leifr Õnnelik aga ostis ära tema laeva ja läks neid maid otsima. Kõigepealt jõudis Leifr läänes kaljusele maale, mille ta nimetas [[Helluland]]iks. Seejärel jõudis ta metsaga kaetud maale, mis sai nime [[Markland]]. Lõpuks jõudis Leifr viljakale maale, kus kasvasid [[viinapuu]]d, tundmatud puud [[mösür]]id ([[Vaher|vahtrapuud]]) ning metsik [[isekülvunud nisu]]<ref>[https://naturalhistory.si.edu/vikings/voyage/subset/vinland/environment.html Vinland Environment], "fields of self-sown wheat", Smithsonian Institution National Museum of Natural History NMNH</ref>. See maa sai nimeks Vínland. Leifr Eiríksson oli mõlema saaga järgi esimene, kes Vínlandis maale läks.

[[Pilt:Authentic Viking recreation.jpg|thumb|Viikingite peatuskoht L'Anse aux Meadows'isMeadowsis Newfoundlandis]]

[[1960. aastad|1960ndate]] alguses leidsid [[Helge Ingstad|Helge]] ja [[Anne Stine Ingstad]] [[Newfoundland]]i loodetipus L'Anse aux Meadows'isMeadowsis [[Skandinaavia]] [[viikingid|viikingite]] poolt rajatud hoonete jäänused. Tegemist on kolme majade grupiga, mis oma tüübilt sarnanesid Gröönimaal ja Islandil ehitatud hoonetega. Maju kasutati vaid lühikest aega aasta 1000 paiku. L'Anse aux Meadows ei saanud siiski olla Leifr Eiríkssoni Vínland, selleks asub see liiga kaugel põhjas. Arheoloogilised leiud viitavad sellele, et hooneid kasutati peatuspaigana reisidel kaugemale lõuna poole. L'Anse aux Meadows'tMeadowsist on leitud palju kaugemal lõunas kasvava [[hall pähklipuu|halli pähklipuu]] (''Juglans cineria'') vilju, Skandinaavia päritolu helmeid, [[Iirimaa]] tüüpi ehtenõel, värtnakeder. Leitud on ka [[raud]][[neet]]e ja muid jälgi laevade parandamisest ning sepikoja jäänused. Teisi arheoloogilisi leide, mida saaks kindlalt seostada [[viikingid|viikingite]] retkedega, [[Ameerika]]st seni saadud ei ole.

Arvatavasti mõeldi saagades nimetatud [[Helluland]]i all [[Baffini saar]]t ja [[Markland]]i all [[Labradori poolsaar]]t. Vínlandi asukoha suhtes ei ole uurijad aga seni selgusele jõudnud. Välja on pakutud [[Cape Cod]], [[Nova Scotia]], [[Saint Lawrence'i jõgi|St.Saint Lawrence'i jõe]] suue, [[New England]], [[L'Anse aux Meadows]]. Kui lähtuda sellest, et Leifri Vínlandis kasvas tõepoolest viinapuu, siis pidi see asuma [[St.Saint Lawrence'i laht|St.Saint Lawrence'i lahelahest]]st lõuna pool, sest selle lahe juures asub nimelt metsiku viinapuu leviala põhjapiir. Kõige levinum ongi seisukoht, et Vínland asus St.Saint Lawrence'i lahe kandis või sellest lõuna pool.

*''Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga ja. Gröönlaste saaga.'' Tõlkinud [[Arvo Alas]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 2003

* [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/eirikssagarauda.php "Eiríkr Punase saaga" vanaislandi keeles]

* [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/graenlendingasaga.php "Gröönlaste saaga" vanaislandi keeles]