Agul: erinevus redaktsioonide vahel

'''Agul''' on [[linn]]a kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed ja [[immigrant|immigrandid]] ning kus [[hoonestus]] ja [[heakord]] on märksakeskmisest kehvemad. <ref>Geograafia mõisted gümnaasiumile. Eesti-vene-eesti sõnastik. 2009. Tartu Ülikooli kirjastus. Koostajad Uudo Pragi jt.</ref>

Euroopalikus mõistes on agul industriaalühiskonna tekkega seonduvseotud nähtus. Nendele piirkondadele on iseloomulikud vaesus, kitsikus, räpasus, mahajäetus.<ref name="aripaev">[http://www.aripaev.ee/2656/new_eri_artiklid_265607.html Moodne agul] ÄP Online 18.06.2004</ref>

Tartu ja Tallinna ajaloolistesse agulitesse – rahvalikult poeetiliste nimedega [[Supilinn]], [[Kalamaja]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinn]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] – rajasid oma esimese eluaseme maalt linna pürgivad inimesed. Tallinna agulites Kalamajas, [[Kopli]]s, Pelgulinnas, [[Kassisaba asum|Kassisaba]]s, [[Tatari asum]]is elasid tehasetöölised pruunikashallides, kopitanud, pimedates ja ülerahvastatud, veevärgita toauberikudestoauberikes. <ref name="aripaev">[http://www.aripaev.ee/2656/new_eri_artiklid_265607.html Moodne agul] ÄP Online 18.06.2004</ref> Vaevalt kuskil mujal Euroopas, välja arvatud ehk [[Rootsi]] omaaegsed mäetööstuspiirkonnad, oli töölisagulite olme nii masendavalt troostitu kui tasee oli seda [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelses Tallinnas. Osa sellest viletsusest on talletatud ka [[Johannes Pääsuke]]se ajaloolistel fotodel aastast [[1914]].

Omaaegsed sotsiaaldemokraatlikud utoopiad, mis püüdsid maailma parandada linnaehituse läbi, ei jätnud puudutamata ka Eestit. [[Eliel Saarinen|Eliel Saarise]] projekt "Suur-Tallinn" oleks õnnestumise korral võinud muuta Tallinna Helsingi- või Riia -sarnaseks esinduslike kvartalitega euroopalikuks suurlinnaks. Paraku algas maailmasõda ning üle 8000 [[AS Franz Krull|Krulli]], [[Dvigatel]]i, [[Lutheri vabrik|Lutheri]] ja mõnegi muu omaaegse suurtöösturi juures ametis olevatöötanud tööstustöölise pere vajas elamispinda.

1920.–1930. aastail omandasid agulid Eestis mahedamad vormid. "[[Säärvant|Säärvandiga]] toad" asendusid "tallinnann majade"[[Tallinna maja]]de odavateks pisikorteriteks ja tööliselu omandas üha väikekodanlikumaid vorme.