Redaktsioon: 10. veebruar 2018, kell 02:39 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. november 2018, kell 20:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
23. rida: ==Elukäik== Sündis ~~neljalapselisse~~ Tallinna kingsepa ~~perekonda~~neljalapselises peres. Alghariduse omandas [[Martin Luther]]i nimelises lastekodukoolis ja [[Tallinna Nikolai kihelkonnakool]]is.<ref name="Allikvee, 1994" /> 1902 kolis pere elama Paldiskisse, kus poiss jätkas õpinguid sealses õigeusu kihelkonnakoolis. 12-aastaselt alustas ta iseseisvat elu, töötades Tallinnas kaupmehe juures.<ref name="HKHK" /> Unistades kunstialal edasi õppida, katsetas ta iseseisvalt joonistamise, maalimise ja savivoolimisega. 1912. aastal õnnestus tal astuda Tallinna [[Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused\|Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustele]], mis nimetati 1914. aastal [[Tallinna Kunsttööstuskool]]iks. Haavamägi õppis seal ja [[Nikolai Triigi ateljeekool]]is kuni 1917. aastani, <ref name="EKABL" /> mil mobiliseeriti sõjaväkke. Haavamägi paistis koolis silma andeka õpilasena. Juba [[1916]] sai temast [[Eesti Kunstiselts]]i liige ning 1917 kunstirühmituse [[Vikerla]] liige. 1918 – 1921 töötas ta [[Paldiski reaalgümnaasium]]is joonistusõpetajana. [[1920]]. aastal asus Haavamägi elama Haapsallu, kus esmalt töötas [[Läänemaa ühisgümnaasium]]is joonistus- ja kunstiajaloo õpetajana ning seejärel vabakutselise kunstnikuna. 36. rida: ==Isiklikku== 1920. aastal abiellus kunstnik [[Elfriede-Margarethe Kingo-Espenberg]]iga ning neil sündis tütar Ivi. 1932. aastal surid kunstniku vastsündinud laps ~~ning~~ja abikaasa. Nende mälestuse jäädvustamiseks lõi kunstnik hauamonumendi, mis asub Haapsalu vanal kalmistul.<ref name="HM" /> 1934. aastal abiellus ta Alma Hundiga. Roman Haavamägi lapselaps on kujunduskunstnik [[Margus Haavamägi]]. ==Looming== [[Pilt:Päikesekell.IMG 0848.jpg\|pisi\|Päikesekell]] Haavamägi kunstnikutee algas maalijana. 1920ndate alguses tegeles ta laste- ja noorsooajakirjade "[[Laste Rõõm]]" ja "[[Vikerkaar (ajakiri 1922)\|Vikerkaar]]" illustreerimisega.<ref name="Allikvee, 1994" /> 1923. aasta jõuludeks koostas Haavamägi esimese reproduktsioonide albumi Eestis. "Väike mapp" I ja II sisaldasid 20 Eesti kunstnike reproduktsiooni.<ref name="HM" /> Album oli trükitud J. ja A. Paalmanni trükikojas, klišeed valmistas [[Eduard Talvik]] ning nahkköites luksusväljaande kaaned olid tehtud [[Eduard Taska]] ateljees Tallinnas.<ref name="HM" /> 1923 alustas ta tegelemist [[skulptuur]]iga, millest sai tema tõeline kutsumus. Vabaplastilisi teoseid on Haavamägi loonud siiski suhteliselt vähe. Enamiku neist moodustavad ''[[art deco]]'' stiilis stiliseeritud ja rangevormilised pead lastest.<ref name="Allikvee, 1994" /> Samal ajal ~~katsetasta~~katsetas ta ka [[keraamika]]ga. ''Art deco'' innustas noort skulptorit looma pargiskulptuure ja mitmesuguseid dekoratiivseid vorme linnakeskkonna kaunistamiseks. Esimesed tööd valmisid Haapsalu Kaunistamise Seltsi tellimusel. Nendeks olid valgest [[marmor]]ist [[F. J. Wiedemann]]i sünnimaja mälestustahvel ning kaks värvitud puuskulptuuri [[Aafrika rand]]a ("Jääkaru" ja "Merilõvi").<ref name="HM" /> Haavamägi oli Haapsalu Kaunistamise Seltsi juhatuse liige kogu ühingu eksisteerimise aja (1921–1940) ning temast kujunes sisuliselt linna kunstnik.<ref name="Allikvee, 1994" /> Haapsalu sai tema käe all rikkamas dekoratiivsete postamentide, lillealustena kasutatavate lapsekujude, ornamentidega barjääripostide ning kahe rannalt merre viiva trepistiku võrra. Eriti tuleks esile tõsta 1924–1925 kujundatud viie [[bareljeef]]iga [[päikesekell]]a, mille iga tahk sümboliseeris inimelu eri etappe. Kell valmis ungru [[dolomiit\|dolomiidist]] ning motiivide idee oli kunstnik saanud tsaariajal [[De la Gardie]] lossis olnud kivivaasilt, mis [[Oktoobrirevolutsioon\|1917. aasta revolutsioon]]i käigus lõhuti ning mille tükid pärast mitmel pool vedelesid.<ref name="HM" /> Päikesekell hävis 1945. aastal, 1960. aastal skulptor taastas selle.<ref name="HM" /> Randa valmistas ta puust polükroomsed päkapikud, marabu, krokodilli jt loomi, mis olid eriti populaarsed laste seas. 50. rida: 1935 valmisid "Tulekandjad" Jahtklubi esisele.<ref name="HM" /> Tegu oli kahe laternaid hoidva naisfiguuriga. Tõenäoliselt poseeris nende tarbeks Alma Haavamägi, kunstniku teine abikaasa.<ref name="HM" /> 1936 sai valmis [[Johan Laidoner]]i büst, mis kingiti Haapsalu sanatooriumi avamise puhul raviasutusele.<ref name="HM" /> 1938 asutas kunstnik ~~dekoratiivkunstiatelje~~dekoratiivkunstiateljee "[[Saare Marmor]]", mille peamiseks tegevuseks sai hauamonumentide valmistamine. <ref name="HKHK" /> 1939. aastal valmis ausammas Haapsalu Kaunistamise Seltsi asutajaliikmele [[Ernst Enno]]le. Omapäraseim Haavamäe loomingus ja eesti monumentaalkunstis üldse on aga 1940. aasta septembris valminud nn [[Tšaikovski pink]]. Tegu on [[Pjotr Tšaikovski]] portreereljeefiga mälestuspingiga, mis on paigutatud kohale, kus helilooja Haapsalus sageli istus ja päikeseloojangut jälgis. Pingil on kujutatud viisikatket eesti rahvalaulust "Kallis Mari", mis jõudis Tšaikovski 6. sümfooniasse.

Roman Haavamägi: erinevus redaktsioonide vahel