Ta õppis aastatel [[1931]]–[[1940]] viiuli erialal [[Tallinna Konservatoorium]]is ([[Johannes Paulsen]]i klassis).
Aastatel [[1943]]–[[1944]] mängis ta [[Jaroslavl]]is [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite]] sümfooniaorkestris. Aastatel [[1943]]–[[1944]] oli ta viiuldaja [[ERSO]]-s: (oli seal aastatel [[1964]]–[[1976]] kontsertmeistrikskontsertmeister; ühtlasi mängis aastatel [[1959]]–[[1965]] [[Tallinna Kammerorkester|Tallinna Kammerorkestris]] ja aastatel [[1968]]–[[1974]] keelpillikvartetis (koos [[Lemmo Erendy]], [[Ants Toomingas]]e ja [[Ivo Juul]]iga), kvartett esitas ja salvestas ka eesti loomingut ([[Rudolf Tobias]]t, [[Heino Eller]]it, [[Olev Sau]]d jt).
Ta tegutses ka meeleolumuusikuna, omandas aastal [[1939]] iseõppijana saksofonimängu; mängis saksofoni ansamblis ''Merry Pipers''. Aastatel [[1940]]–[[1941]] ja [[1945]]–[[1947]] mängis ta viiulit ansamblis "[[Kuldne Seitse]]". Aastatel [[1956]]–[[1972]] mängis ta [[Eesti Raadio]] kvintetis (koos [[Emil Laansoo]], [[Igor Graps]]i, [[Aleksis Avasalu]] ja [[Hans Hindpere]]ga). Samuti on ta mänginud [[Emil Laansoo]] ja [[Aleksander Rjabov]]i ansamblites ning restoranis "Gloria", 1980ndatel oli Salong-orkestri I viiul, samtisamuti omanimelises kvintetis (Erki Aavik, Endel Annus, Andres Narma, Mati Lukk või Robert Ots) ja sekstetis (Erki Aavik, Märt Ratassepp, Kalev Velthut või Rein Karin, Andres Narma, Mati Lukk või Robert Ots). Temalt on rohkesti helisalvestisi Eesti Raadios ja kogumikplaatidel.
Jossif Šagal lahkusasus aastal [[1992]] elama [[Iisrael]]i. Ta suri aastal [[1993]] [[Qiryat-Shemona]]s (asub [[Põhjaringkond (Iisrael)|Iisraeli Põhjaringkonnas]]).
== Tunnustused ==
13. rida:
== Kirjandus ==
* Eesti Muusikamuusika Biograafilinebiograafiline Leksikonleksikon, 2. köide, lk. 342, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2008
