Punane torn: erinevus redaktsioonide vahel

Koos linnamüüriga rajatud torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. [[Vallikraav|Vallikraavi]] poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga. 1624. aasta andmete põhjal oli ehitis neljakorruseline. Säilinud on 3 korrust, hävinud 4. korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7–10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3 m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05 m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6 m. Ümberehitused: praeguse madalama kuju sai ehitis 1783. aastal, mil torn J. H. Heyeri kavandiprojekti järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, tehti ahjud ja 3. korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati.<ref name="kult">Kultuurimälestiste riiklik register. 16682 Pärnu linnamüüri "Punane" torn. Kasutatud 09.12.2017 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16682</ref>

1543. aastal on mainitud ehitist Punase ehk Vangitorni nime all (''Rode vagen thorn''). Torn on olnud keskajal kõrgem, hilisema madala kuju on ta saanud 18. sajandil <ref>Parek, E (1971). Pärnu sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade. Tallinn, kirjastus “Eesti Raamat”.</ref>. Kuni aastani 1892 oli ehitis kasutusel linna vanglana. Kusjuures korduvalt on vanglast põgenetud, mistõttu kindlustati torni lagi veel kahe- kuni kolmekordsete palkidega, tugevdati talasid ja uksehingi <ref name="parek" />. Selline kindlustamine aga ei teinud torni põgenemiskindlaks, kuna valve korraldamine sellises, omaette seisvas ümartornis, kus kõrvalruumid puuduvad, on raske ning ka paljude eramajade paiknemine ümber torni raskendab valvet <ref name="parek" />.

19. sajandi algul hakkas [[Venemaa]] keiserlik valitsus tundma rohkem huvi vangide olukorra ja vangla ruumide vastu. Ka Pärnu vangla kohta tehti ettekirjutus, et tuleb parandada vangide elamistingimusi ja tehti ettepanek loobuda Punase torni kasutamisest vanglana ja leida vanglaks kohasem hoone. Seda seetõttu, et see oli vangidele ebatervislik (külm ja hämar ruum) ning selle ka selle ehituslaadi tõttu. Lõplikult loobutakseloobuti Punase torni vanglana kasutamisest alles 1892. aastal, kui valmibvalmis uus [[Pärnu vangla|riiklik vangla]]. <ref name="parek" />