Redaktsioon: 31. juuli 2018, kell 11:47 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust infot ära ja see artiklisse Vabaduse kell ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. november 2018, kell 16:26 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 482 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
53. rida: ;20. sajand [[1910]]. aastal, seoses Tallinna alistumise 200. aastapäevaga Vene vägedele [[Põhjasõda\|Põhjasõjas]], nimetati senine Heinaturg ümber '''Peetri platsiks''' (saksa keeles ''Peterplatz'' või ''Peters-Platz'', vene keeles ''Петровская площадь'') ja seal avati [[Peeter I]] [[Peeter I ausammas Tallinnas\|ausammas]]. Koos ausamba püstitamisega sillutati plats lõpuks [[munakivisillutis\|munakividega]]. [[Venemaa keiser\|Venemaa keisri]] ausammas kõrvaldati platsilt [[Eesti Vabariigi valitsus]]e otsusega [[1922]]. aastal. [[1923]]. aastal nimetati Peetri plats '''Vabaduse platsiks''' ja viimane omakorda [[1933]]. aastal '''Vabaduse väljakuks'''. [[Pilt:Tallinn24Feb1918.jpg\|left\|pisi\|[[24. veebruar]] [[1919]]. Vabariigi esimese aastapäeva tähistamine Peetri platsil Tallinnas.]] Aastatel [[1913]]–[[1915]] ehitati Peetri platsi [[Pärnu maantee]] poolsesse äärde [[August Rosenberg]]i projekteeritud [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i (praeguse [[Tallinna Inglise Kolledž]]i) hoone. [[1926]]. aastal valmis väljaku lõunaküljel kino "[[Gloria Palace]]" (praeguse [[Vene Teater\|Vene Teatri]] maja), mille arhitektiks oli lätlane [[Fridrihs Skujins]]. 62. rida: [[1932]]. aastal sai valmis arhitekt [[Robert Natus]]e projekteeritud punastest [[klinker]]tellistest ekspressionistlik kindlustusseltsi [[EKA maja]] (praegune [[Tallinna Linnavalitsus]]e hoone) ning [[1934]]. aastal [[Tallinna Kunstihoone\|Kunstihoone]] väljaku vastasküljel, autorid [[Edgar Johan Kuusik]] ja [[Anton Soans]]. [[1937]]. aastal ehitati väljakule korraga kaks [[Elmar Lohk\|Elmar Lohu]] projekteeritud hoonet: lõunaküljele [[hotell Palace]] ja põhjaküljele – OÜ Majaomanik (mille osanikud olid [[Tallinna Majaomanike Pank]], [[kindlustusselts EEKS-Maja]], Tallinna majaomanikud<ref name="linnamajad" />) hoone (üldtuntud [[Moskva kohvik]]u, endise [[Kultase kohvik]]u järgi). Väljaku arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parandamise eesmärgil korraldati 1937. aastal uus arhitektuurivõistlus. Selle võitsid [[Alar Kotli]] ja [[Ernst Kesa]], kes ~~projeteerisid~~projekteerisid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise [[Kohtupalee]] ja selle ette [[ratsamonument\|ratsamonumendi]] kõrge samba otsas. [[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit [[Baltimaad]]e, sealhulgas Eesti, õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l nõudis Nõukogude Liit täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. [[17. juuni]] varahommikul sisenesid Nõukogude väed Eestisse. Algas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)\|Nõukogude okupatsioon]]. 143. rida: * [[Merilin Kruuse]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457357 Vabaduse väljakult tuli nähtavale arvatavalt keskaegse elamu kelder] EPL, 3. veebruar 2009 * [[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458818 Arheoloogid leidsid Vabaduse platsilt Põhjasõja-aegse skeleti] EPL, 13. veebruar 2009 [[Siim Sultson]], [http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=72728 Vabaduse väljak taas lõpusirgel], Äripäev, 2.~~04.~~ aprill 2009 [[Ulla Kadakas\|Ulla]] ja [[Villu Kadakas]], [[Lembi Lõugas]], [[Alar Rosentau]], [[Leili Saarse]], [[Jüri Vassiljev]], [http://www.horisont.ee/node/1188 Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt], Horisont, 5/2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=154628 Savisaar kuulutas Vabaduse väljaku avatuks] Tallinna Postimees, 20. august 2009

Vabaduse väljak: erinevus redaktsioonide vahel