Redaktsioon: 25. märts 2018, kell 17:32 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Areng; lisatud Kategooria:Ühiskond ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. november 2018, kell 15:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
16. rida: ==Metoodika== Alates [[2011]]. aastast kasutatakse inimarengu indeksi arvutamisel kolmel koondnäitajal põhinevat metoodikat. Kolm mõõdetavat tegurit on [[haridus]], [[tervis]] ja [[elustandard]]. Hariduse näitajateks on 1) keskmine kooliskäidud aastate arv täiskasvanute seas ja 2) keskmine eeldatav koolisüsteemis viibitud aastate arv kooli astuvate laste seas. Tervisetegurina mõõdetakse keskmist oodatavat eluiga. Elustandardit mõõdetakse normaalse elatustasemena, mille näitajaks on [[rahvamajanduse kogutulu]] (RKT) – alaliselt riigis elavate inimeste poolt loodud lisandväärtus isiku kohta [[Ameerika]] [[dollar]]ites ([[USD]]).<ref name="Fyagi" /> RKT lähtub antud riigi ettevõtete ja püsielanike toodetust ja võtab arvesse ka nende välismaal teenitud tulu. Enne 2011. aastat kasutati inimarengu indeksi arvutamisel haritust kui täiskasvanute kirjaoskuse ja tasemehariduse määra ning eri tasemetel õppijate osakaalu vastavas vanuserühmas. Ent sellest loobuti, kuna enamikus arenenud maades on kirjaoskuse tase olnud maksimumi lähedal juba mitukümmend aastat. Elustandardi indikaatorina kasutati varem [[sisemajanduse kogutoodang]]ut (SKT) ühe inimese kohta (ostujõudu arvestades). SKT iseloomustab antud territooriumil toodetud lõpphüvede koguväärtust (sh välisfirmade toodetut). Inimarengu indeksi kolmanda näitaja – tervise – puhul kasutati sama indikaatorit, mis varasematel aastatel – oodatavat eluiga sünnihetkel.<ref name="35yDn" /> 102. rida ⟶ 101. rida: ==Eesti inimarengu trendid 1990–2012== Eesti inimarengu 2012. aasta tulemus oli 0,846, mis viitab Eesti kuuluvusele kõige kõrgema arengutasemega riikide kategooriasse. Eesti paikneb [[187]]. riigi seas [[33]]. kohal. Sama tulemuse sai ka [[Andorra]]. Aastatel 1990–2012 on Eesti inimarengu indeksi näitaja tõusnud 0,728-stlt kuni 0,846-nile. See tähendab, et inimareng on Eestis tõusnud 16%<ref name="gKb1U" />. [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] regioonide viimaste aastate keskmine on 0,77, mis paigutab Eesti regiooni keskmisest kõrgemale positsioonile<ref name="yoONU" />. Perioodil 1990–2012 on Eesti inimarengu indeks tõusnud keskmisest kiiremini võrreldes nii väga kõrge inimarengu tasemega riikidega kui ka kõrgelt arenenud riikidega ning läheneb väga kõrge inimarengu tasemega riikide keskmisele tulemusele. Eesti riigi arengutempo on võrreldav [[Lõuna-Korea]] omaga. Haridustaseme osaindeksi järgi on Eesti riik ületanud väga kõrge inimarengu taseme, kuid selline tase on püsinud juba 2004. aastast. Tervise osaindeksi (keskmise oodatava eluea) tasemelt on Eesti areng väga madal ja võrreldav [[Uruguay]] omaga. Elujärje osaindeksi areng on majanduse suure muutlikkuse tõttu olnud teiste näitajatega võrreldes hüplikum. Selle põhjuseks oli majandusbuum ja sellele järgnenud majanduskriis.<ref name="viimane" /> Et Eesti jõuaks maailma parimate inimarengu näitajatega riikide hulka, on oluline kasvatada rahvamajanduse tootlikkust ja edendada tervisekäitumist.<ref name="viimane" /> 119. rida ⟶ 116. rida: [[Eesti inimarengu aruanne (EIA)]] on ainulaadne raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust. EIA on teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsusetegijad nii poliitikas kui ka majanduses ja muudes valdkondades. EIA metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil – inimarengu aruannetel ''([http://hdr.undp.org/en/ Human Development Reports])'', mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm ''(UNDP)''. Võttes arvesse paljusid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid [http://hdr.undp.org/en/statistics/hdi/ inimarengu indeksi] alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides. Viimastel aastatel on Eesti üleilmses inimarengu pingereas paiknenud kolmanda kümnendi alguses. Eesti Koostöö Kogu on EIA väljaandja alates 2006. aastast. Inimarengu aruanded valmivad järgmiselt: Koostöö Kogu nõukogu püstitab iga kahe aasta järel ilmuvale EIA-le peateema, mille sisustamiseks otsib Koostöö Kogu juht kutsutud konkursiga peatoimetaja. Peatoimetaja peab olema doktorikraadiga teadlane (eelistatavalt professor) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ning artiklite autorid peavad tulema vähemalt kolmest Eesti ülikoolist. Peatoimetaja ja tema pakutud toimetajate meeskonna valib kavandite alusel välja Koostöö Kogu nõukogu. Aruanne sünnib tihedas koostöös sisu eest vastutava peatoimetajaga ja väljaandmise eest vastutava Koostöö Kogu tegevkontoriga, kusjuures peatoimetaja annab Koostöö Kogu nõukogule regulaarselt ülevaateid aruande koostamisest. EIA väljaandmist rahastab Koostöö Kogu oma eelarvest. ==Vaata ka==▼ * [[Riikide loetelu inimarengu indeksi järgi]]▼ == Viited == 139. rida: <ref name="aMvXd">{{cite journal \|first=T. N. \|last=Srinivasan \|title=Human Development: A New Paradigm or Reinvention of the Wheel? \|journal=[[American Economic Review]] \|volume=84 \|issue=2 \|pages=238–243 \|year=1994 \|jstor=2117836}}</ref> <ref name="IFRKV">{{cite journal \|doi=10.1002/jid.3380050210 \|first=Mark \|last=McGillivray \|first2=Howard \|last2=White \|title=Measuring development? The UNDP's human development index \|journal=Journal of International Development \|volume=5 \|issue=2 \|pages=183–192 \|year=2006}}</ref> <ref name="slZeW">[http://www.international-relations.com/CM6-2WB/HDI-Ancient-India.htm Inimarengu indeksi ~~kriiika~~kriitika]</ref> }} ▲==Vaata ka== ▲* [[Riikide loetelu inimarengu indeksi järgi]] [[Kategooria:ÜRO]]

Inimarengu indeks: erinevus redaktsioonide vahel