Redaktsioon: 18. mai 2018, kell 18:15 redigeeri Meryli (arutelu \| kaastöö) 2200 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. november 2018, kell 14:26 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 810 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: == Õpingud == Pärit Ungaris elanud saksa-juudi perekonnast. Isa [[Adam Rosenberg]] oli amatöörmuusik ja ema Clara kirjutas luuletusi. Õppis 6-aastaselt mängima viiulit ja 8-aastaselt klaverit. Vanemad soovisid, et poeg õpiks inseneriks, ja panid ta [[Osijek]]i reaalkooli. Mängis õppetöö kõrval kooli orkestris. Jätkas inseneriõpinguid Viini Polütehnilises Instituudis. Samal ajal õppis kompositsiooni [[Richard Heuberger]]i juures kes oli ühtlasi [[Ferenc Lehár]]i, [[Robert Stolz]]i ja saksakeelse nimega Emmerich Kálmáni kõrval Viini kõrgelt koteeritud ~~operetikomponist~~operetihelilooja. == Emigreerumine USA-sse == 1909. aastal reisis Ameerika Ühendriikidesse. Alguses töötas lühikest aega New Yorgi pliiatsivabrikus, kuid õige pea palgati klaverimängijaks kohvikutesse ja restoranidesse. Vennad André ja Jacques [[Bustanoby]] palkasid andeka Ungari noormehe oma restoraniorkestri juhiks. Esitas selle orkestriga ka oma muusikapalu, mis äratasid tähelepanu. Sai pärast viie aasta elamist Ameerikas USA kodakondsuse. Oli juba jäänud New Yorgi tollastele nimekatele [[Broadway]] muusikaprodutsentidele vendadele Lee ja [[Jacob Schubert]]ile silma. Nad sõlmisid Sigmundiga lepingu revüüdele ja muusikalistele komöödiatele lugude kirjutamiseks ja Euroopas populaarsete operettide ülekandmiseks New Yorgi teatrite lavadele. Kirjutas ka laule [[Al Jolson]]ile, USA populaarsele lauljale ja koomikule, keda hellitati „Maailma parim meelelahutaja” tiitliga. Jolson oli see laulja, kes juhatas sisse helifilmitööstuse, esinedes 1927. aastal linastunud esimeses helifilmis "The Jazz Singer" ("Džässilaulja"). Esimene Broadwayle kokku pandud revüü "The Whirl of the World" ("Maailmapööris") osutus kohe edukaks. 1915 kirjutas lisapalu [[Edmund Eysler]]i populaarsele operetile "Bruder Straubinger" ("Vennad Straubingerid"), mille esitamisõiguse Schubertid olid Euroopast ostnud. Üheks lisalauluks lauluks selle opereti ameerika lavastuses oli ka magusavõitu, kuid väga populaarseks kujunenud "Auf Wiedersehn" ("Hüvasti"). == Edu ~~operetikomponistina~~operetiheliloojana == Läbimurdeks kujunes operett "Maytime" ("Maipäevad"), mille valss "Will you remember?" ("Kas mäletad?") oli kaua tantsusaalides populaarne. Seejärel oli enam kui kümne aasta jooksul üks USA soositumaid ~~komponiste~~heliloojaid, kelle teoseid esitati meelsasti ka Euroopas. Populaarseimad ja edukaimad tööd olid "Maytime'i" kõrval [[Franz Schubert]]i "Das Dreimäderlhaus" ("Kolme neiu maja") ainetel loodud "Blossom Time" ("Õitsemise aeg") ja "The Student Prince in Heidelberg" ("Üliõpilasprints Heidelbergis"). Hiljem varjutas kõikide nende edu tohutult menukas "The Desert Song" ("Kõrbelaul"). See operett oli Estonia esimene operetietendus pärast sõda, kui oma maja Nõukogude lennuväe poolt märtsis 1944 varemeteks pommitamise tõttu anti etenduses endises kino Gloria Palace (nüüd Vene Teater) ruumides Vabaduse väljakul. Ameerika publikule meeldisid eriti ka "The New Moon" ("Uus kuu") ja "Up in Central" ("Keskparki"). Kirjutas 40 aasta jooksul 57 operetti, revüükava, muusikalist komöödiat ning 1914, 1916–1919, 1923–1924 lõppenud aastat kokkuvõtva ~~muusikashow~~muusikaetenduse ("The Passing Show of ...") Tegi koostööd libretistide [[Ira Gershwin]]i, [[Oscar Hammerstein II]], [[Otto Harbach]]i, [[Pelham Grenville Wodehouse]]’i, [[Harry Bache Smith]]i jt. Kasutas oma sõudes ka teiste heliloojate ([[George Gershwin]], [[Ridgard Rodgers]], [[Imre Kálmán]]n, [[Carl Kummer]] jt) laule. Töötas aastaid Hollywoodis filmimuusika loojana. == Isiklikku == Tegutses ~~aktiivselt~~ heliplaadifirmas Columbia Records ~~lava-~~lavamauusika ja ~~laulumuusika~~laulude salvestajana ning lugude arranžeerijana. Tema vahendusel on salvestatud [[Nelson Eddy]] ja [[Jeanette MacDonald]] poolt sisse lauldud "The New Moon" ning kümneid teisi operette ja muusikalisi komöödiaid. Oli abielus kahel korral. Esimene abikaasa [[Eugenia Erb]] ei loobunud Austria kodakondsusest ja ei soovinud Ameerikasse ümber asuda. See abielu lahutati. Abiellus 1925. aastal teist korda endast 22 aastat noorema [[Lillian Harris]]ega. Lapsi neil polnud. Romberg suri 64-aastaselt infarkti ja on maetud New Yorgi [[Ferncliff]]i surnuaiale. Eestis on mängitud vaid kahte tema operetti. "Kõrbelaul" on olnud ettekandmisel neljas teatris kaheksas lavastuses (~~Est~~Estonias 1935, 1946, 1963; ~~Van~~Vanemuises 1934, 1948; ~~Endla~~Endlas 1935, 1948; ~~Võitleja~~Võitlejas 1935) ja "Võidu laul" kahel korral Endlas (1936, 1941). == Peamised teosed (esitatud New Yorgis) ==

Sigmund Romberg: erinevus redaktsioonide vahel