Hobusekasvatus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fail:Horses.london.750pix.jpg|pisi|Mära koos varsaga.]]

Hobuse isane vanem on täkk ja emane vanem on mära. Mõlemad vanemapooled on geneetiliselt olulised, kuna kumbki vanem annab pooled kromosoomid järglase ehk varsa genotüüpi. Kuigi paljud hobuseomanikud tiinestavad oma mära mõne lähikonna täkuga, et aretada uus hobune, kasutavad enamus aretajaid selektiivset tõuaretust, et saada soovitud tõujoonte ja omadustega varss. Alternatiivina võib aretaja kasutades erinevateri tõugu vanemaid, luua uue tõu, millel on oma erilised omadused.

Hobuste aretuses tähistab termin "poolvend" või "poolõde" vaid hobuseid, millelkellel on sama mära, kuid erinevad isad. HobusedHobuste kohta, kellel on sama isa, kuid erinevad märad lihtsalt, öeldakse, et nad on "sama täku" poolt viljastatud, kuid neid ei arvestata kui sugulasi.  "Täis", või ka siis enese õed-vennad on need, kellel on sama mära kui ka sama täkk vanemateks. Kolmveerand õedKolmveerandõed/-vennad on samast märast pärit hobused ja nad on kas pool-vennadpoolvennad, kellel on sama isa.<ref>de Bourg, Ross, "The Australian and New Zealand Thoroughbred", Nelson, West Melbourne, 1980, ISBN 0-17-005860-3</ref>

Mära tiinustsükkel kontrollib, kuna mära indleb. Märad indlevad üldiselt vara kevadestvarakevadest kuni suve lõpuni, vahestvahel tuleb ka ette olukordi, kui märad indlevad hilis sügisenihilissügiseni. SedaSee kontrollibsõltub päeva pikkuspikkusest, kui päevad hakkavad pikenema, siis hakkavad ka märad indlema. Indlemine kestab 19-2219–22 päeva, keskmiselt 21 päeva. Siis kui päevad hakkavad lühenema märad lähevad tagasi tsüklisse kus nad ei ole suguliselt aktiivsed, nimnimetatakse ka mitte-indlemiseksmitteindlemiseks. Mitte indlemine,Mitteindlemine esineb suuremal osal märadel, kuid mitte kõigil, ei lase märal tiinestuda talve ajal, mis tähendaks seda, et mära peaks sünnitama aasta kõige halvemal ajal ja kuna on noorel varsal kõige raskem ellu jääda.<ref>Juan C. Samper (1 January 2009). ''Equine Breeding Management and Artificial Insemination''. Elsevier Health Sciences. ISBN 1-4160-5234-8</ref>

[[Fail:Baby gives birth to Tia.jpg|pisi|217x217px|Mära poegimas.]]

Enamik märasid poegivadpoegib öösel või varahommikul, ning eelistavadeelistab seda teha üksi.<ref name=":0" />

Metsistunud hobused paarituvad ning poegivad kevade teises pooles. Kodustatud hobuste puhul, eriti võistlushobuste, on soovitatav, et varsad põhjapoolkeral sünniksid võimalikult lähedal esimesele jaanuarile ning lõunapoolkera omad esimesele augustile. Selle tõttu on neil võistlustel eelis kasvus ning vanuses, teiste hobuste ees, kes võistlevad samas vanusegrupis. Kui soovitakse mära varakult viljastada, panevad talliomanikud mära nö.n-ö ‘’tuledetulede alla’’,alla ehk siis hoiavad talli 24/7ööpäev läbi valgustatuna, et simuleerida pikemat päeva. Tänu sellele hakkab mära indlema varem, kui ta oleks seda teinud looduses.

Kui mära on viljastatud, jääb munarakk munajuhasse veel ligikaudu viieks päevaks, ningalles seejärel laskub see emakasse.

Mära tiinus kestab 11 kuud. Et mära tiinestuks (näiteks 1 nädal pealepärast varsa sündi) peab tal olema piisav keha konditsioon, et organism „teaks” – olen uue varsa jaoks valmis . Tiinuse esimeses pooles ei koorma loode emaorganismi, ei liigse raskuse ega energiavajadusega. Pigem on selles ajajärgus oluline eelmise varsa imetamine ja kaitsmine. Terved märad, kellel pole varssa kõrval, võivad 5 kuuni teha rahulikult  ratsatrenni, ka hüpata . Vahel saavutavad nad isegi paremaid võistlustulemusi, sest hormoon progesterooni  mõjul on nad rahulikumad ja keskenduvad hoolikamalt. Edaspidi areneb loode juba suuremaks, suurenenud emakas nihutab veidi teise asendisse seedeorganeid. Vahel esineb 7.–9. -9 tiinskuultiinuskuul koolikuid, mis tulnevadtulenevad sellest, et suur käärsool on surutud tavaasendist kõrvale. Tulenevalt hobuste füsioloogilistest vajadustest peavad märad saama värkesvärskes õhus liikuda viimase tiinuspäevani, see on oluline mära vereringeelundkonnale ja lihaste toonuse säilitamiseks. Tiinuse viimases kolmandikus vajavad märad väga arukat söötmist. Nad vajavad 120% oma n.-ö. baasenergiavajadusest, kuid ülesöötmine on väga kahjulik loote liigeste, luude ja kõõluste arengule. Tasakaalustatud, vitamiine ja mineraale sisaldav sööt on see, mida meie -– inimesed- – peame oma hoolealusele võimaldama, sest ta ise seda valida ei saa. Kindlasti valib ta aga endale ise sobiva liikumiskoormuse vabas õhus ja piisava koresöödakoguse. Ka regulaarne vaktsineerimis- ja ussirohuprogramm on omaniku vastutus nii mära kui tulevase varsa tervise ees. Märasid võib transportida tiinuse lõpuni, see ei kahjusta ei ema ega loodet.  Pigem peab vältima sotsiaalset stressi – üksi jäetud hobune on alati häiritud samuti võivad mõned märad liigselt erutuda uute hobuste karja toomisel.

See kõik kehtib hea tervisega mära kohta, kindlasti on seisundeid, mil loomaarst määrab teised pidamistingimused, kuid enamasti puudutavad need mära söötmist ja  ravi, vähest liikumist vabandab vaid raske trauma.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hura, V|pealkiri=The effect of some factors on gestation length in nonius breed mares in Slovakia (Egyes tényezõk hatása a nóniusz fajta vemhességének idõtartamára)|aasta=October 1997|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Tohver Veterinary|URL=www.tohver-veterinary.com/Mara tiinus.doc|Pealkiri=Mära tiinus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>