Norra džäss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Kuigi džässi suurem laine tuli alles pärast sõda, olid inimesed sellest aimu saanud Ameerika varajasest show-muusikast, mida oli palju Ameerika mustanahaliste rahvamuusikas. Rändmuusikute kaudu oli see jõudnud Euroopasse juba 19. sajandil.
1913 algas Norra ja Ameerika vaheline reisiliiklus üle Atlandi. Tänu sellele oli võimalik aina rohkem importida muusikat üle ookeani.
Esimene välismaine džässorkester tuli Norrasse jaanuaris 1921 ja paar kuud hiljem Jack Harris' Premier Syncopated Five. Meloodiavariatsioonid olid lihtsad, rütmis vahetati tihti tugevad löögid nõrkadega ja vastupidi. Värvingut andsid banjobandžo, trummid ja mitmed uuenduslikud pillid. Üldiselt kohandati muusikat tolleaegse Euroopa salongimuusikaga. Välismaised kollektiivid olid oluliseks inspiratsiooniallikaks esimestele kodustele džässansamblitele Kristiaanias.
Viiuldaja Lauritz Stang pani kokku oma esimese teismeliste bändi 1920. aastal ja noppis kiirest üles uued muusikatrendid. Teine noor, pianist Amund Enger esines koos paari džässigrupiga 1921. aastal. Samal aastal pandi Põhja-Norras Bodø linnas kokku 15-liikmeline Bodø džässansambel, Jazz Band. Aga kuna selle koosseisus olid ka mitmed radikaalid, muudeti see 1922 Trondhjemi noorte kommunistide ansambliks.
1923 tuli muusikasse ka saksofon (Norra). Kuulsaks sai norra ansambel Sixpence, mille liidriks oli Fenger Grøn, kes oli just naasnud Ameerikast. Inglise raadiosagedused jõudsid NorraNorrasse ning hakkasid sealset muusikat mõjutama. Äsja asutatud Norra ringhäälingust läks 1924 eetrisse Kristian Haugeri Pan Jazzorkester. Hiljem kogus Hauger kuulsust nii palju, et temast sai Norra džässi ''grand-old-man''.
1925 palgati Kristian Hauger Oslos kasiinorestorani orkestri dirigendiks ning tekkis esimene täiskohaga džässisuunitlusega restoraniorkester.
 
17. rida:
Tõeline džäss hakkas tekkima aga alles 1935. aastast. Kuulsaks sai ansambel Funny Boys, kes andis välja albumi kvaliteetdžässiga 1938.
Bergenis oli džässmuusikutel 1930. aastate keskel vähe tööd. Endi tegevuses hoidmiseks moodustati bigbänd The Rhythmicans, kes mängisid nii kontsertidel kui ka kinoseansi sissejuhatuseks kinodes.
1936 tekkisid Oslos ja Trondheimis "rütmiklubid" ja aasta pärast asutati Norra Rütmi KlubideRütmiklubide Assotsiatsioon.
Enne uut maailmasõda õitses [[džäss]] ja populaarsust kogus ka [[sving]].
Viiul oli läbi aastate Norra džässi keskseks instrumendiks. Kuldajal võtsid selle koha aga kitarr ja bass, kuid leidis uue koha ''string-swing''-liikumises. Paljudele džässmuusikutele tundus vabakutselisus väga ahvatlevana. Moodustati mitmeid svingorkestreid.
23. rida:
 
== 1941–1945 ==
Džässmuusikute klubid pandi kinni ning tegutseti salaja naiste õmblusringidena. 1941 keelati kõigil mittenatsidel raadiokuulamine ja raadioid konfiskeeriti üle terve maa. Sellega tekkis aga taas vajadus elava muusika järele. Kuid enamik tegutsevaid gruppe olid mitte-tuuritavadmittetuuritavad ja vaid kohalikule publikule. Erandiks oli Bergeni Rütmimuusikaorkester.
1942. aasta alguses imporditi endiselt Ameerika muusikat saksa sildi all, kuid ingliskeelsete laulupealkirjadega muusika oli rangelt keelatud. Sama aasta kevadel keelustati avalikud tantsupeod. Samuti halvustasid natsid avalikult džässmuusikat, juute ja bolševikke. Allesjäänud ajalehtedes räägiti džässist väga vähe ja enamasti negatiivselt.