Vikipeedia

Emajõe forsseerimine Kastre suunal: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Suwa (arutelu | kaastöö)
40 363 muudatust
P Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
{{Infokast sõjaline konflikt|konflikt=Emajõe forseerimine Kavastus|osa=[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] ja<br>[[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis 1944. aastal]].|pilt=|pildiallkiri=|aeg=17. september 1944|koht=telg Kavastust Kastresse|kaart=|laiuskoord=|pikkuskoord=|kaardilaius=|kaardiallkiri=|ala=|tulemus=|seis=|osaline1=[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Saksamaa]]|osaline2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]|osaline3=|väejuht1=[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] major [[Jaan Tamm]]|väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor [[Lembit Pärn]]|väejuht3=|väeüksused1={{Lihtloend|
*[[1. Eesti Piirikaitserügement]]
22. rida ⟶ 23. rida:
 
== Eellugu ==
1944. aasta 17.-26–26. September,septembril viisid [[Punaarmee]] 2. löögiarmee ja 8. armee ellu [[Tallinn]]<nowiki/>a pealetungioperatsiooni. 2. Armee tungis [[Emajõgi|Emajõe]] joonelt [[Tapa]]-[[Rakvere]] suunas ja 8. Armee tungis peale [[Narva]] suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel [[Saksamaa|Saksa]] väeüksustel taganemistee ära lõigata ja 2. ning 8. Armee koostöös hävitada Kirde-Eestis paiknevad Saksa üksused.
 
 
 
2. löögiarmee koosnes neljast laskurkorpusest (11 diviisi): 107 814 tääki, 600 [[Tank|tanki]] ja liikursuurtükki, 3085 [[miinipilduja]]<nowiki/>t ja [[suurtükk]]<nowiki/>i. KooseisuKoosseisu kuulus ka 8. laskurkorpus ehk [[8. Eesti Laskurkorpus|8. Eesti laskurkorpus]], mille ülesandeks oli armee paremal tiival forsseerida ühe diviisiga Emajõge [[Kastre]] lõigus ja liikuda piki [[Peipsi järv|Peipsi]] järve ning hõivata Mustvee-Vaimastvere joon operatsiooni viiendaks päevaks. Laiendatud eesmärk oli vallutada Tallinn.▼
 
▲2. löögiarmee koosnes neljast laskurkorpusest (11 diviisi): 107 814 tääki, 600 [[Tank|tanki]] ja liikursuurtükki, 3085 [[miinipilduja]]<nowiki/>t ja [[suurtükk]]<nowiki/>i. Kooseisu kuulus ka 8. laskurkorpus ehk [[8. Eesti Laskurkorpus|8. Eesti laskurkorpus]], mille ülesandeks oli armee paremal tiival forsseerida ühe diviisiga Emajõge [[Kastre]] lõigus ja liikuda piki [[Peipsi järv|Peipsi]] järve ning hõivata Mustvee-Vaimastvere joon operatsiooni viiendaks päevaks. Laiendatud eesmärk oli vallutada Tallinn.
 
==[[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] lahing ==
31. rida ⟶ 35. rida:
 
==== 8. Eesti laskurkorpus ====
11.-13–13. septembril koondati 8. Eesti laskurkorpus Kastre piirkonda. Korpust toetati suurtükiväe, miinipildujate, reaktiivmiinipildujate, tankide ja liikursuurtükkidega. Vasakul tiival oli 30. kaardiväe laskurkorpus ja paremal tiival viieteistkümnest kaatrist koosnev 25. jõelaevade brigaad, mis tegutses Peipsi järvel.
 
8. Eesti laskurkorpuse plaan oli ületada Emajõgi Kastre lõigus 7. laskurdiviisi ehk nelja pataljoniga. Diviisil kästi sooritada läbimurre Koosa-Alatskivi suunal. Temale järgnev 249. diviis pidi asuma 7. diviisi vasakule tiivale.
57. rida ⟶ 61. rida:
 
=== Läbimurre ja edundamine ===
27. polgule jõudsid järele Emajõe ületanud 152. üksiku tankibrigaadi tankid, mis transportisid 27. polgu mehed Koosa teedesõlme vallutama. Koosa teederistis osutas neile vastupanu 200-400200–400 meheline Saksa üksus . Hetkeks rünnak seiskus, kuni 152. üksiku tankibrigaadi tankid Koosa ees hargnesid ning ründasid 1. piirikaitserügemendi saatekahurite patareid, mis koosnes viiest kahurist. Punaarmee üksuseid toetas ka lennuvägi. Ellu jäänud saksa sõdurid eemaldusid Alastkivisse. Koosa juurest liikus 27. polk üle Varnja Nina suunas, astudes Varnjast läänes lahingusse Tartu Omakaitse üksustega, kes tegelesid parajasti Peipsi ranna kaitsmisega. Ka nemad suruti tagasi Alatskivi kanti. Õhtul, kui 300. polk koos 152. tankibrigaadi pataljoniga Alatskivi ründas, oli seal umbes 170 saksa võitlejat.
 
Hamilkar Mengel iseloomustab piirikaitserügemendi tegevust ja laiali hajumist järgnevalt: „Esimese ja Teise Pataljoni riismed taanduvad võideldes tahapoole. Metsadest väljuvad punased eestlased karjuvad taanduvaile väeriismetele: „Kuradid, andke alla!““
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Emajõe_forsseerimine_Kastre_suunal"