Redaktsioon: 28. oktoober 2018, kell 12:50 redigeeri Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 452 muudatust Uus lehekülg: ''''Tõnu Hagelberg''' (19. märts 1952 – 27. august 2002) oli eesti arhitektuuriajaloolane ja ajakirjanik. Ta lõpetas 1976. aastal Tartu Riiklik Ülikool\|Ta...'		Redaktsioon: 28. oktoober 2018, kell 13:38 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 452 muudatust P →‎Eesti tööstus- ja tehnkamälestiste inventeerimne Uuem muudatus →
16. rida: [https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012225.pdf Tõnu Hagelberg. Esialgne ülevaade Valga rajooni tehnikamälestistest. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 9. Tallinn 1988. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1970] [https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012876.pdf Tõnu Hagelberg. Esialgne ülevaade Tartu rajooni tööstus- ja tehnikamälesed. // Eesti NSV tehnikamälestiste inventeerimine 19c. Tallinn 1989. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-2618] Erilt ja Hagelberg tegid [[TPI]] tellimisel aastatel 1985–1986 nelja olulise ehitise ([[Tallinna vesilennukite angaar]], [[Tallinna laululava]], Tallinna [[Kadrioru staadion]]i tribüün ja [[Kasari raudbetoonsild]]) ~~põhjalikum~~põhjalikuma lisa-~~inventeerimine~~inventeerimise: *Toivo Erilt, Tõnu Hagelberg. Esimese maailmasõja vesilennukiangaarid Tallinna sadamas. // Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid 2. Tallinn 1986. Käsikiri, Muinsuskaitseameti arhiiv A-1558 Need ehitised võetigi 1988. aastal riikliku kaitse alla.<ref>ENSV MN määrus nr 488, vastu võetud 4. oktoober 1988. ENSV ÜVT (Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja) 1988, 49, 709. Lk 1164. Avaldatud 2. detsember 1988</ref>, põhinedes Erilti ja Hagelbergi suurel tööl.<ref>[[Robert Treufeldt]]. "Unustusest taasavastamiseni. Lennusadam 1940–1990" // "Vesilennukite angaar. Lennukikuurist muuseumiks". [[Eesti Meremuuseum\|Meremuuseum]]. Tallinn 2014. Lk 64</ref>

Tõnu Hagelberg: erinevus redaktsioonide vahel