Laagriõlu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Laagriõlu''' ehk '''laagerõlu''' ehk '''põhjakääritamisega õlu''' on [[õlu|õlleliik]], mille valmistamisel jäetakse õlu pärast [[põhjakääritamine|põhjakääritamist]] laagerduma (sellest tulebki nimetus).

Laagriõlled on heledama värvusega, suure gaasisisaldusega, keskmise kuni tugeva [[humal]]amaitsega ning 3-53–5-protsendise alkoholisisaldusega.

LaagerLaagriõlu on maailma populaarseim õlleliik. Seda pruuliti esmakordselthakati [[Saksamaa]]l pruulima umbes 500 aastat tagasi.

[[16. sajand]]il (või isegi varem) oli [[Baieri]] õllepruulijatel kohustus [[õlu]]t pruulida vaid aasta jahedamatel kuudel. Et [[õlu]] oleks suvekuudel kättesaadav, hoiti seda koobastes ja kivikeldrites. Aastatel [[1820]]–[[1830]] reisis [[Baieri]] õllepruulija Gabriel Sedlmayr II Nooremnoorem [[Euroopa]]s eesmärgiga täiendadatäiustada oma pruulimisoskust. Naastes lõi ta stabiilsema ja tervikliku laagerõllelaagriõlle, mille retsept levis kiiresti üle [[Euroopa]].

Kasutades teistsugust [[linnased|linnas]]t ja kohalikku vett, lõi [[Baieri]] õllepruulija Josef Groll [[1842]]. a.aastal [[Plzeň]]is kuldse värvusega õlle, mis sai tuntuks pilsnerina.