Serbia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
|||
81. rida:
* [[Čačak]] – 73 217.
==Ajalugu==
{{vaata|Serbia ajalugu}}
Serbia riigi juured ulatuvad [[9. sajand]]i esimesse poolde. [[Serbia vürstkond (keskaegne)|Serbia vürstkond]] (768–969), [[Bütsants|Ida-Rooma riigi]] [[vasall]] [[Duklja]] (960–1101), [[Serbia suurvürstkond]] (1101–1217), [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]] (1217–1346), Serblaste riik loodi [[11. sajand]]il ja [[14. sajand]]il sai sellest suurriik [[Serbia tsaaririik|Serbia tsaaririik]] (1346–1371).
Pärast lüüasaamist [[1389]]. aastal peetud [[Kosovo lahing]]us langes suurem osa riigist [[Osmanite riik|Osmanite]] kätte. Osa Serbia piirkondi ([[Morava Serbia]] (1373–1403), [[Serbia despootkond]] (1402–1459)) suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui [[Osmanite riik]] needki [[Anneksioon|annekteeris]]. Hoolimata kolmest [[Austria]]-[[Habsburgid]]e sissetungist, arvukatest vastuhakkudest, ajutisest [[Serbia kuningriik (1718–1739)|Serbia kuningriigist (1718–1739)]] jäi Osmanite võim püsima sajanditeks.
[[19. sajand]]il võimaldasid Esimene [[Serbia ülestõus]] ([[1804]]–[[1813]]) ja Teine Serbia ülestõus ([[1815]]) luua [[Serbia vürstkond|Serbia vürstkonna]] (1815–1882), mis oli esialgu pooliseseisev, ja saavutas peagi täieliku sõltumatuse [[Osmanite riik|Osmanite riigist]]. [[1876]]. aastal kuulutasid [[Montenegro vürstkond]], Serbia vürstkond ja [[Bosnia]] sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. [[Berliini kongress]]il anti iseseisvus siiski ainult Serbiale, Montenegrole ja [[Rumeenia]]le, seevastu Bosnia ja [[Raška]] jäeti [[Austria-Ungari]]le. Serbia vürstkond kestis aastani 1882, mil see ülendati [[Serbia kuningriik|Serbia kuningriigiks]] (1882–1918).
89. rida ⟶ 90. rida:
Pärast [[Balkani sõjad|Balkani sõdu]] ([[1912]]–[[1913]]) ja [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ([[1914]]–[[1918]]) asutati [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]], mis 1929. aastal nimetati ümber [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigiks]] (–1943).
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil okupeeris Jugoslaavia riigi [[Natsi-Saksamaa]]. Sakslastele vastu hakanud paramilitaarsed rühmitused kippusid sõdima ka omavahel. Sakslaste ja nendega liidus olnud [[Horvaatia]] separatistide purukslöömise järel võttis kogu Jugoslaavias võimu kommunistlike partisanide juht [[Josip Broz Tito]]. Tito ja tema järglaste juhitud [[Jugoslaavia Sotsialistlik
1989. aastal sai Jugoslaavia koosseisu kuulunud Serbia Vabariigi presidendiks [[Slobodan Milošević]], kelle rahvusäärmuslikud vaated viisid Jugoslaavia vägivaldse lagunemiseni. 1991. aastal kuulutasid end iseseisvaks [[Horvaatia]], [[Sloveenia]] ja [[Makedoonia]]. Järgmisel aastal järgnes neile [[Bosnia]]. Serbia püüdis lahkulöönud territooriumitele jäänud serblaste asualasid sõjalisi vahendeid kasutades emamaaga edutult liita. Sõjategevuse lõpetas 1995. aastal sõlmitud [[Daytoni rahuleping]].
| |||