Vikipeedia

Kaubandus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kantsov (arutelu | kaastöö)
14 muudatust
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
'''Kaubandus''' on majandusharu, mis hõlmab kõiki kaupa tootjatelt tarbijatele vahendamisega tegelevaid [[Ettevõte|ettevõtteid]], sõltumata sellest, millega kaubeldakse.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaubandus&F=M|Pealkiri=[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<br>
 
Kauban­dus kui mitmekülgne ja kee­ru­lise struk­tu­u­riga majandus­nähtus on tihedalt seotud ja teeb koostööd teiste majandusharudega. Kaubad, mida tarbijatele müüakse muretsetakse suures osas [[Tööstus|tööstusest]] ja [[Põllumajandus|põllumajandusest]]. Kaubandus on omakorda tööstusele ja põllumajandusele varus­tajaks tarbe- ja tootmiskaupadega. Kaubandusel on tihedad seosed turismindusegaturisminduse, transpordigatranspordi, pangandusegapanganduse ja teenindusega.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_kui_majandusharu.html|Pealkiri=Kaubandus kui majandusharu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubanduse_olemus.html|Pealkiri=Kaubanduse olemus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Ajalugu ==
13. rida:
 
==== Keskaeg ====
Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd -: Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest seal toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. [[Lübeck|Lübecki]] linnast sai sakslaste värav [[Läänemeri|Läänemerele]]. Idast veeti Euroopasse sisse luksuskaupu, näiteks idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid, nipsesemeid ja peenelt ning kaunilt kujundatud relvi. Lisaks toodi veel idast maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm.
13. sajandil muutus kaubavahetuse iseloom, kaugkaubanduses tuli luksuskaupade kõrvale ka nn massikaupu nagu kala, sool, vili. Kaupmehed teenisid suure kaubakoguse müümiselt väikest vaheltkasu.
Idamaade ja Bütsantsiga kauplemisest lõikasid kasu eelkõige Itaalia linnad, millest olulisemaks olid Veneetsia, Genova ja Pisa. Linnad võistlesid tõsiselt turgude ja kauplemisõiguste pärast, vahel toimusid kaubandustülide tõttu ka tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ja tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ja kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed mitmesajakordset kasumit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.taskutark.ee/m/majandus-ja-kaubandus|Pealkiri=Majandus ja kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
23. rida:
==== 20. sajand ====
 
[[Ülemaailmne majanduskriis|Suuresuure Depressioonisepressiooni]] ajal oli suur majanduslangus, mis kestis 1929. aastast kuni 1930. aastate lõpuni. Selle perioodi jooksul vähenes kaubavahetus ja muud majandusnäitajad langesid märkimisväärselt.
 
Alles II maailmasõja ajal lõppes majanduslangus Ameerika Ühendriikides. Sõja ajal 1944. aastal sõlmisid 44 riiki Bretton Woodsi lepingu, mille eesmärk oli vältida riiklikke kaubandustõkkeid, et vältida depressiooni. Sellega loodi eeskirjad ja institutsioonid rahvusvahelise poliitilise majanduse reguleerimiseks: Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (hiljem jagatud Maailmapank ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank). Nende organisatsioonide tegevus algas 1946. aastal pärast seda, kui riigid ratifitseerisid kokkuleppe. 1947. aastal nõustusid 23 riiki üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega, et edendada vabakaubandust.
Euroopa Liidust sai maailma suurim tööstuskaupade ja -teenuste eksportija, suurim eksportturgeksporditurg umbes 80 riigi jaoks.
 
==== 21. sajand ====
 
Tänapäeval on kaubandus ainult üks osa kompleksest süsteemist, mis püüab maksimeerida oma kasumit, pakkudes tooteid ja teenuseid turule (mis koosneb nii üksikisikutest kui ka muudest ettevõtetest) madalaima tootmiskuluga. Rahvusvahelise kaubanduse süsteem on aidanud arendada maailmamajandust, kuid kombineeritult kahepoolsete või mitmepoolsete lepingutega [[Tariif|tariifide]] alandamiseks või vabakaubanduse saavutamiseks on mõnikord kahjustatud kolmanda maailma turge.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Trade|Pealkiri=https://en.wikipedia.org/wiki/Trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
<br>
== Kaubanduse harud ==
 
Kaubandusettevõtteid on võimalik lii­gi­tada ja tüpiseerida väga erinevatemitmesuguste tunnuste alusel ( tegutsemise vorm, asukoht, äritüüp, suurus jne). Erinevate liikideLiikide ja tüüpide kaudu on võimalik hinnata ettevõtlus­struk­tuuri kaubanduses; struktuurilt on kaubandust võimalik liigitada erinevate tunnuste alusel. Kõige üldisemalt võiks kaubanduse jagada kolmeks: välis-, hulgi- ja jaekaubandus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubanduse_sisu_ja_vorm.html|Pealkiri=Kaubanduse sisu ja vorm|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
=== Väliskaubandus ===
 
[[Väliskaubandus]] on kaubavahetus kahe või enama erinevasteri riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kaubandus|Pealkiri=https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Enamus riikides esindab selline vahetuskaubandus märkimisväärset osa sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Kuigi väliskaubandus on eksisteerinud läbi ajaloo, on selle majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne tähtsus viimaste sajandite jooksul märgatavalt tõusnud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.investopedia.com/insights/what-is-international-trade|Pealkiri=What is international trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Väliskaubandus annab erinevatele tarbijatele ja riikidele võimaluse osta kaupu või teenuseid, mis pole nende kodumaal kättesaadavad. Rahvusvahelistel turgudel leidub peaaegu kõiki tooteid: toit, riided, varuosad, õli, ehted, vein, valuutad ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, nõustamine ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul on eksport ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on import. Importe ja eksporte arvestatakse riigi kontol jooksvalt makse bilansis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liskaubandus|Pealkiri=https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liskaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
=== Hulgikaubandus ===
 
Hulgikaubandus on suurtes kogustes kaupade ostmine, ladustamine ja müük. Hulgikaupmehed müüvad kaupa edasi [[Jaemüük|jaemüüjatele]], kutselistele (tööstuslikele või kaubanduslikele) kasutajatele, ametiasutustele, teistele hulgimüüjatele või vahendajatele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.businessdictionary.com/definition/wholesaler.html|Pealkiri=Wholesaler|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Hulgimüüjaid, kes tegelevad ainult mitte-konkureerivatemittekonkureerivate kaupade või liinidega, kutsutakse turustajateks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.investopedia.com/insights/what-is-international-trade|Pealkiri=What is international trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
=== Jaekaubandus ===
 
[[Jaemüük|Jaekaubandusega]] tegelevad jaemüüjad ehk ettevõtjad, kes pakuvad kaupu ja teenuseid otse tarbijatele. Jaemüügiettevõtted võivad olla sõltumatult omatud ja juhitud, või osa jaeketist, mis koosneb kahest või enamast kauplusest, mille tegevust koordineerib üksik juhtrühm. OnJaemüügiettevõtteid olemason palju erinevaid jaemüügiettevõtteidmitmesuguseid, nagu näiteks kaubamajad, supermarketid, odavate hindadega jaekauplused või postimüük. Tänapäeval on elektrooniline jaemüük kasvanud oluliselt kõrgemale tasemele kui jaekaubandus tervikuna.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.inc.com/encyclopedia/retail-trade.html|Pealkiri=Retail trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
 
 
==Viited==
[[Kategooria:Kaubandus| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kaubandus"